Postitused

Hakkaks õige raadios tööle?

Kujutis
Kõik sai alguse täna ilmunud Õhtulehe artiklist, mis annab tervele Eestimaale teada, et ühest väiksest külast tehakse aasta küla vaid mõne näitleja, paari kunstniku ning ühe astroloogiga ja valmis ta ongi. Kuidas nad sellest nimekirjast küll Eesti Vabariigi kultuuriministri välja said jätta? Aasta küla tegemise kõige olulisem komponent!
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Hommikul kirjutas mulle mu vana klassivend, kes andis teada, et Raadio2 on oma hommikuses saates lehtesid lapanud ning Õhtulehe artiklil, mis rääkis meie külast, vähe pikemalt peatunud. Kuulasin siis järele ning mis ma teada sain. (Oma kõrv on  ju ikkagi kuningas - umbes 00:30 algusega.)
Loeb neiu ette, kes kõik meie külas elab, mille peale küsib saatejuht: "Kas vastavalt sellele on see küla valitud aasta külaks?" "Võib-olla ka vastavalt sellele.." vastab neiu.
Peale selle, et see välja toodud saatelõik mind täitsa pöördesse ajas, tekitas minus frustratsioone see naine üleüldiselt. Ma e…

Kirjutamisest ja rääkimisest ja mõned pildid ka

Kujutis
Ma olen viimasel ajal oma blogiga nii nõutu olnud. Vahel olen aadressiribale "tuli" hakanud kirjutama ning seejärel kirjutamise pooleli jätanud. Ma ei tunne enam, et hing helisema hakkaks, kui siia tulen. Mul on sellest nii väga kahju, kohe ilmatuma kahju, sest vanasti oli siin nii tore - inimesed jagasid arvamusi, mul endal oli millest kirjutada, aga nüüd.. Ei oskagi kuidagi olla, kirjutada ehk oleks, aga seda ei oska nagu enam teha ka.
Ma olen juba mitu aastat tundnud, et pärast kooli lõpetamist ei oska ma enam kõige elementaarsemaid asju teha. Millegipärast valmistavad mulle eriti raskust kirjutamine ja rääkimine, sõnade leidmine. See, et ma kaelkirjaku kombel oma pea rasketes olukordades liiva alla peidan pole kellelegi enam mingi uudis, küll aga see, et ma ei leia enam sõnu ning tänu sellele ei ole mul soovi inimestega väga rääkida. Tegelikult tahaksin ennast väljendada küll, aga kui lihtsam on vastata ühe sõnaga, siis seda ma nüüd ka teen. See teeb mulle endale ka teg…

Kuidas ma ükspäev vihastasin

Nagu pealkirigi ütleb, siis mõni aeg tagasi ma vihastasin. Juba tükk aega pole ma nii hullult kellegi peale vihastanud. Asume asja juurde.
Minu väikevenna, kes tegelikult enam nii väike pole, telefon ütles juba ilmatuma ammu üles. Mingil hetkel ta oli täitsa ilma telefonita, aga siis käis tervel perekonnal kops üle maksa, et teda mitte kunagi kätte ei saa ja enne tema kätte saamist, peab kõik ta sõbrad läbi helistama. Mingil hetkel avastas ta, et minu vana telefon, mille ekraan oli nii ämblikus, et kui seda hoida ekraan all pool, siis ekraanitükke lihtsalt pudenes. Aga vähemalt saime ta kätte! Siis hakkas meenuma, et see ämblik sellel ekraanil polnud ainukene põhjus, miks ma uue telefoni ostsin. Nimelt oli see telefon jube tujukas - mõned kõned ei tulnud läbi, äärmiselt valiv..
Nüüd aga käib Rihard ringi ja jaurab, et tema tahab endale iphone, ja alla iPhone 6 tema ei räägi. Ta ei taha isegi tutikat Samsungit, vaid lepib ka kasutatud iPhone'iga. Niimoodi ta oma õhtud internetis s…

Helena jäätiseid avastamas

Kujutis
Tänase imeilusa vihmase ilma puhul. Tegelikult pole ilm absoluutselt imeilus. Võib-olla mõnel muul, mitte nii tähtsal päeval, oleks, aga täna mitte. Proovin natukenegi positiivsust leida ja surun pöidlad kõvasti pihku ja jään lootma parimat, et vähemalt kella kuueks vihm järgi jääks. PALUN-PALUN-PALUN!

Igatahes. Kui tavaliselt jagab tööülesandeid Helena, siis ühel päeval teatasin ma talle, et mul on talle ülesanne. Ei teagi, kas ta ehmus alguses, et mis ma nüüd korraldama hakkan, aga lõpuks oli ta lahkesti nõus seda tegema. Nimelt lasin ma tal maitsta kahte mango jäätist - mõlemad on Eestimaa "suveks" ideaalsed kaaslased, aga kumb on parem?

Valikus olid Mango smuutike Balbiino ja Mangosorbertt Premia.

Mõlema jäätise tutvustus nende kodulehtedelt:

Balbiino mango smuutike (Smuutike Mangosorbett): keelt ja meelt paitavate õrnade maitsete austajatele. Ehtsast mangopüreest valmistatud täiesti piima- ja rasvavaba Smuutike on mõnusalt väikse suurusega, mõnusalt madala kalorsusega j…

Aasta küla 2017 - Läsna-Loobu küla

Kujutis
Head sõbrad!
Ma ei ole siia ammu midagi kirjutanud, sest aega lihtsalt pole. Miks seda aega pole, sellest räägin teile peagi. Hetkel aga palun teie abi ja oleksin hirmus õnnelik, kui saaksite oma panuse meie tegemistesse anda. 
Nimelt käib Aasta küla 2017 valimine, kus on igast maakonnast välja valitud üks küla. Lääne-Virumaa külaks on meie - Läsna-Loobu küla! Tööd on alustanud ka hindamiskomisjon, eesotsas Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga, kes käib kõikide kandidaatküladega tutvumas, et lõpuks võiduvääriline küla välja valib. 
Lisaks on toimumas ka kaks eraldiseisvat võistlust. Esimeseks ERR'i poolt tehtud rahvalemmiku valimine. Nagu nimi ise ütleb, siis saab rahvas nende 15 küla seast valida enda lemmiku. Kaks eelmist aastat on selle kinni pannud Saaremaa. Just siin ma teie abi palungi. Käsi südamel vannun, et meil on ka väga lõbus ja ilmatuma vahva küla, mis võiks saada rahvalemmikuks. Igatahes saad Sa meile oma hääle(d, sest ühelt ip-aadressilt saab anda 4 häält) anda, kui ar…

Luban midagi ja siis unustan ära

Kujutis
Selline ma olen, nii palju on teha ja pea on laiali otsas, et kõik asjad, mida ma märkmikusse üles ei kirjuta lähevad koheselt meelest ära. Loll pea on ihunuhtlus nagu öeldakse. Mõned postitused tagasi lubasin ma vastata oma ühe truu lugeja küsimustele. Lõpuks.
Lõpuks.
Lõpuks on tema küsimused nüüd siin: 
Kuidas on elada omaette, kui palju selle juures oma perega kokku juhtud? Sellele küsimusele ma LUBAN pühendada eraldi postituse. Millegi pärast pole ma siiamaani tahtnud sellest väga rääkida ja ega millest seal rääkida ongi. Aga see tuleb peagi!
Kuidas Sa näiteks toitud ja kas teed ka trenni, kui jah, siis millist. Alustame sellest, et trenni ma ei tee, kuigi peaks. Kuidagi on nii, et õhtul mõtlen, et homme on ideaalne proovida teha (justnimelt proovida!) mõned jooksusammud või hommikul jõusaali külastada või ema ja koeraga niisama kõndima minna või lihtsalt kodus midagi teha.. aga kui hommik kätte jõuab, siis tundub "homne" selle jaoks jälle sobivam. Selle trenniga on mul e…

Enne 25 - Annan pööningul seisvale soome kelgule uue kuue

Kujutis
Selle postituse kirjutamist alustasin ma tegelikult juba siis, kui paks lumi maas oli. Olin nii kannatamatu, et ühel päeval tegin kelgu valmis ning juba teisel päeval otsustasin sellega tööle sõita. Kõik oli muidugi hirmus tore, va. märg selg ja krampis jalg ning see, et ma kelgul kauem kuivada ei lasknud - tulemuseks värvised kindad. Nüüd seisab kelk ilusti keldris ja ootab järgmist talve. Võib-olla. Sest kuhu ma selle nüüd oma uude koju panen. Ei tea. Seda vaatame siis, kui lumi maha tuleb, uuesti. Päris valmis kelgupildi saab ka järgmisel talvel. Lepime nii kokku, eks!? Postitus ise on nüüd lõpuks ometi siin.


Mul on nii kahju, et üle poolte kui mitte kõik mu to do listis olevad tegevused on pigem mõeldud suvel tegemiseks, sest ma tahaksin nii väga kõiki neid asju teha kohe ja praegu (mitte verd anda, seda ma põen veits). Küll on aga mu nimekirjas üks tegu, mida ei saa teha muul ajal kui talv. Nagu ma ka varem olen kirjutan, olen ma hirmus kaua planeerinud tuua pööningult vanavanaem…