Postitused

Kuvatud on kuupäeva mai, 2009 postitused

Võtaks nädala kokku siis.

Kirjutasin siin juba tegelikult pika jutu välja. Aga otsustasin, et mis mõte sellel on. Ei huvita kedagi. Cadencia lõpupidu oli. Täiesti positiivsed emotisioonid. Tunded olid valla ja mulle meeldis. Laulgekaasa seal oli ka ok kõik. Hääl küll pärast oli veitsa imelik, aga polehullu. Vaadake siis kas näete ming 20.06 ETV.s
Peale seda läksin või noh üritasin papa juurde minna. Rihardiga. Aga noh. Tee peal sain siis nende Karli ja Pilleka, Leenu, Chrisi .. Aga noh. Jah selline ma olen, et jah. Ära läksin.
Aja. Jäneda lillelaadal käisime ka. Prillid sain. Aga suva see rahul olen .
fakk.
Maal remonti tegin ka jah. See mulle meeldis ka. Õh. Homme seiklusparki.
Väike öine väravaromantika oli ka.
Aga see selleks.
Mul oli suht hea nädal . Ütleme nii et emotsioonid on laes olnud. Ja see nädal pole ma enda sõnu tagasi hõidnud.

L.

Neeger.

Kujutis
Päeva parim nali saabus mulle mingi minut aega tagasi .


Lugesin Marise blogi . Seal oli see mäng võik värk . Proovisin ka. "Lisete on"
Esimesna tuli...



Lisete on neeger. Lisete on vasakukäeline.Lisete on sünnistsaati võrevoodis maganud.Lisete on lõpmata jutukas.

Ja pilt oli selline xD

Kangekaelne nagu Sõnn.

Pikalt mõtlesin, et kas teen täna blogi või mitte. Otsustasin, et teen. Kuid ma ei tea kas sellest midagi välja tuleb.
Mul on lihtsalt nii palju asju mida ma öelda tahaks. Kuid sisimas, ma tunnen, et kui ma selle välja ütlen ma teen haiget kellelegi või saan ma ise kannatada.
Mu peas on keerlenud paljud mõtted. Üks mis on juba paar päeva. Või noh, algas juba 2002 aastal. Teemaks on surm. Hakkasin mõtlema, et on inimesi, kes ei karda surma. Lausa ootavad seda, et näha/ tunda, mis saab. Minul on surma ees hirm. Ma kardan seda. Kui mu käest küsitakse mida ma kardan kõlab see sõna. Käisin vaatamas "Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale." See põhineb ju ka sellel teemal. Ma kardan murduda ja uppuda oma pisaratesse. Mulle meeldib meenutada inimesi keda ei ole. Meenutada häid aegu. Kuid palju meeldivam oleks seda teha koos selle inimesega.
Ma ei vaidle vastu, et viimasel ajal olen emotsionaalne. Olengi. Ma ei tea ise ka miks. Pohjust tean. Korraga oleks nagu kõik korras, kuid korraga n…

Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita!

Tired of trying, Sick of crying, yeah i'm smiling but inside i'm dying!Mine õige koju ja räägi oma emale, et tal on sind vaja. ( Kevv, teab. ) Kui sa kedagi ei salli, siis ainult sellepärast, et oled kade.Sa oled mu peale kade, kuid sa ei oleks, kui sa teaks, mida ma sisemuses tunnen!Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks kui sa ise ei lase.Elu on nagu golfipall- saab palju lööke ja lõpetab augus.Elu on näidend, kas lõbus või kurb. Viimane vaatus on ALATI surm!Naerata ja see paneb inimesi huvi tundma , millest sa mõtled.Naer annab mulle tagasi jõu , mille mult võtsid pisarad.Naera , Naera .. alati naera , ka siis kui süda tahab valust lõhkeda , sest naermine on alati võit enese üle.Ära peida oma rõõmu , vaid naerata nõnda , et seda sinu silmist näha võiks. Mu väikesed mõtted. Lugesin aforisme ja need on need millest mõtlen.Täna tantsus sain mapahaseks. No cmon. Ära vingu kui ei oska no. Õpetan siis õpi mitte ära aja juttu ja pärast ära küsi mis asi see oli? Nõme…
Pole tuju.
On probleemid.
Kaldun arvama, et teen need enda jaoks suuremaks. Kuid siiski. On.

Öine väravaromantika.

Kirjutaks kiirest siis siia midagi poolest nädalavahetusest , kuna ei tea millal mul jälle võimalus on külastada blogi maailma.

Reedel koolis nagu ikka ilge emo.

Pärast läksin koju, Taavi Ruudi helistas ütles, et ma pean majataha minema ja rula kaasa võtma. Ta rula oli minu käes. Mõeldud - tehtud. Läksin, Keio tuli ka. Olime seal natuke ja siis ma otsustasin koju minna, nad tulid ka. Taavi Ruudi asus kohe kappide kallale. Õuna leidis , sõi ära ka. Koju minek. Pärast ütlesin Keiole et mu emps tuli ja maale sõit. Poole tee peal siis korjasime Everti ka peale. Said Läsnale nii kui niuksti. Hüppasin kodus natuke ja siis sai kell pool 7 . Pidin näidendi proovi minema. Rattaga läksin, mis seal minna on. Paar km. Tee ka uus ja hea. Olin seal siis, trükkisin näidendi teksti arvutisse. Arvuti võtsin nimme kaasa. Siis heliseb telefon. Kaupo helistas, käskis mul 15 pärast Kadrinas olla. Ei tea küll miks.. Külm oli. Läksin tagasi tegin näidendit karjusin ja värki jälle telefon.. See kord Merit, ütl…
Käisin siis täna väikestele põnnidele tantsimist andmas. Helena helsitas küsis kas saaks aidata.
Läksin, mängisime ja värki. Mulle meeldis. Selline hea tunne oli. Tunne oli järjekordselt sama, tunne: et keegi vajab mind. "Õpetaja Lisete, õpetaja Lisete!"
Algus oli lahe.
"Õpetaja, mis su nimi on?"
"Lisete"
"Tere õpetaja"
Ha, armas. Võiks teinekordki :)

Pärast trumm, nalja sai.

Ja nüüd ikka ja jälle mina ja Üllar Saaremäe.
Suht kopa ette on visanud see, et hotti kui lähen vaatan 1.kiri ....... eiiiiiii. õhh!!!
Ma ei tea, suht emo on olla.
Selliseid asju on teadasaanud, et hoia ja keela... Ma kohe ei teagi mis siin on ..

Üks tõsine soov on.. Keegi ei tea seda. Räigelt vastik on olla..


aga teie. Eveli... Ma hakkan nüüd kirjutama ( vähemalt proovin) ja saad teada mis teen ja värki :)

musimusi.

Mehed.

Kujutis
Fun.





























Puud ja põõsad.

Kujutis
Ja siin ma olen .
Alustaks siis kohe sellega kuidas ma tunnen ennast, ütlesin juba Meritile, et kirjutan.



Lihtsalt mul on tunne jälle, et mind on vaja ainult siis kui tahetakse midagi. Näiteks 5 krooni vee ostmiseks, või et tee mu kunstitöö ära, kas sa saad mulle seda punast kleiti laenata jne.
Telefon heliseb ka ainult siis kui midagi vaja on. Ootusärevus suur. Heliseb, mõtled loodates keegi huvitav helistab, aga ei kes siis muu kui emps helistab. Kui ma väike olin, ja telefoni nii hirmsasti tahtsin ei teadnud ma mis ilma selleta teha, kuid nüüd mõtlen ma et mis mõte on sellel telefonil üldse. Väike raharaiskamine ( ha, telekast tuli just "raha raiskamine" ) .
Vanasti polnud meil telefone ja tuldi kasvõi ukse taha. " Tere, kas Lisete on kodus? "
Nädala vahetusest ma ei tea kas räägin. Pole mõtet. Meritile ma rääkisin ära ja nagu mulle tundub on tema ainuke keda see huvitab. Mulle mu nädalavahetus nii mõnesmõttes meeldis. Ja kui te tahate ka teada öelge kirjutan.




Miks…

P.B

Kujutis
Volbriööd mina isiklikult ei tähistanud. Kuulsin külapealt, et osad olid tähistanud ilusti. Mina tähistasin seda huvitava seiklusega Kundas. Kundas toimus Lääne- Virumaa ÕE (Õpilas Esinduste) koolitus. Kogemusi sai kõvasti juurde. Ma arvan, et ideed ja uued mõtted on meil kõigil olemas. Samuti saime me seal ka palju uusi tuttavaid. Mina küll sain. Seda ma tean ka, et Anni sa. Ha, naeran jälle kui räägin. Sõime õhtul tegelikult oli öö juba vist, võileibu. Annil oli oma kruusis morss ja siis tuli üks poiss Ragnar, võttis Anni kruusi ja jõi sealt, Annil oli suu täis ja ainuke asi mis ta teha üritas oli "mmmhmhmhhmm" ütlema nii et üks mõmin. Me mõtlesime, et too poiss ajas tassid sassi, aga ei ta jõigi meelega, janu oli suur juu siis. Ka Janne leidis uue tuttava. Reivo oli ta nimi vist. Minu jaoks on ta ikka Mass. Massiga oli Janne terve öö üleval ja oioi, nad käisid hommikul oli see pool seitse vist väljas, metsas, omaarust kül otsisid merd, aga see neid välja ei tulnud. Hästi …