Käisin siis täna väikestele põnnidele tantsimist andmas. Helena helsitas küsis kas saaks aidata.
Läksin, mängisime ja värki. Mulle meeldis. Selline hea tunne oli. Tunne oli järjekordselt sama, tunne: et keegi vajab mind. "Õpetaja Lisete, õpetaja Lisete!"
Algus oli lahe.
"Õpetaja, mis su nimi on?"
"Lisete"
"Tere õpetaja"
Ha, armas. Võiks teinekordki :)

Pärast trumm, nalja sai.

Ja nüüd ikka ja jälle mina ja Üllar Saaremäe.
Suht kopa ette on visanud see, et hotti kui lähen vaatan 1.kiri ....... eiiiiiii. õhh!!!
Ma ei tea, suht emo on olla.
Selliseid asju on teadasaanud, et hoia ja keela... Ma kohe ei teagi mis siin on ..

Üks tõsine soov on.. Keegi ei tea seda. Räigelt vastik on olla..


aga teie. Eveli... Ma hakkan nüüd kirjutama ( vähemalt proovin) ja saad teada mis teen ja värki :)

musimusi.

Kommentaarid

  1. Vaatasin ja, et kuidagi nigelaks on su sissekannete kirjutamine jäänud :/ Varem ikka tuli iga päev VÄHEMALT üks :D

    VastaKustuta
  2. .. ja mina pean alati külapealt mitu päeva hiljem kuulma , et sa siin käisid -.-

    VastaKustuta
  3. Juhtub, ütleks nii, kurb lugu küll :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused