Puud ja põõsad.

Ja siin ma olen .
Alustaks siis kohe sellega kuidas ma tunnen ennast, ütlesin juba Meritile, et kirjutan.




Lihtsalt mul on tunne jälle, et mind on vaja ainult siis kui tahetakse midagi. Näiteks 5 krooni vee ostmiseks, või et tee mu kunstitöö ära, kas sa saad mulle seda punast kleiti laenata jne.
Telefon heliseb ka ainult siis kui midagi vaja on. Ootusärevus suur. Heliseb, mõtled loodates keegi huvitav helistab, aga ei kes siis muu kui emps helistab. Kui ma väike olin, ja telefoni nii hirmsasti tahtsin ei teadnud ma mis ilma selleta teha, kuid nüüd mõtlen ma et mis mõte on sellel telefonil üldse. Väike raharaiskamine ( ha, telekast tuli just "raha raiskamine" ) .
Vanasti polnud meil telefone ja tuldi kasvõi ukse taha. " Tere, kas Lisete on kodus? "

Nädala vahetusest ma ei tea kas räägin. Pole mõtet. Meritile ma rääkisin ära ja nagu mulle tundub on tema ainuke keda see huvitab. Mulle mu nädalavahetus nii mõnesmõttes meeldis. Ja kui te tahate ka teada öelge kirjutan.





Miks kartes näo peidad, mu vaene maim?

"Ah isa, ennäe, seal on metsavaim!

Kuldkroon ja leekiv mantel on tal..."

"Mu poeg, see udu on puude all!"




Metsa nädal hakkas.

Mul olid juba suured plaanid järgmiseks nädalaks..




Lähen maale (loodan et on soe ilm) lülitan telefoni välja ( a, tegelikult pole mõtet. see nagunii ei helise) ja olen lihtsalt naudin loodust. Käin metsas korjan ülaseid jne. Käin otsin selle puu ülesse kus karu küüniste jäljed on.

Aga noo, see mõte läks omadega sinna samusesse. Kuna see nädala vahetus on otsastlõpuni tööd täis. õhh.



Vaatasin Ingmari juures vanu "Ohtliku lennu" osasid. Västrik karjus seal. Tühjaks ennast. Olen ka proovinud. Soovitan. Võib küll imelik tunduda, aga see aitab.




Muidu veel ootan neljapäeva.








(Ps. See pilt siin kõrval. Selle tahaks mosaiigina oma toa seina ühele osale teha. Läsnale. )



Lis.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused