Saunaviha maitse.

No nii, alustame siis ikka sama vana ja tuttava algusega.
"Pole ammu kirjutanud". Egas ei olegi. Peale Türgit ei olnud mahti kirjutada, kuigi kirjutada oleks nii-nii palju. Ometigi on asju, millest ma siin kirjutama ei hakka. Ma ei tea sedagi, et kas ma hakkan üleüldse siin praegu Türgi reisist kirjutama. Reis iseenesest oli "hindamatu". Need jutumärgid ei ole seal selle pärast, et te nüüd peaks mõtlema, et see reis ei olnud hindamatu. Ütleme nii, kes teab, see teab. Päevadest seal Türgis ma rääkima ei hakka, küll te kindlasti Merit blogist juba lugesite. Aga viimasel päeval, kui me käisime kruiisil siis see oli nii hea, et midagi nii head ma ei ole üle pika- pika aja kogenud. Lahkuda oli sealt raske, sest sain endale uued, head sõbrad. Damla ja Samet-i . Kalliks said. Ma ei tea, mis mind see hetk valdas, aga pisarad hakkasid nii järsku voolama. Ja esimese asjana jooksin ma Heleene juurde ja kallistasin teda kommentaarik kuulsin ma ainult (Juba hakkasid esimesed pisarad tulema). No jah. Nakatasin teisiga, varsti nutsid paljud. Ja, Merit sinu pihta ma suutsin esimest korda vihaseks saada.! :D
Ütleme nii, et lennukis olin ma rahulik juba, Lätis ja Eestis ka. Nii kui ma Kadrinasse, oma koju jõudsin ja telefoni vaatasin, istusin ma rätsepistes maas ja nutsin. Ha. Hetkel tagasimõelda on naljakas. No jah, pärast õhtul kutsuti mind "Pandasilmaks". Edasisi päevi ma ei mäleta. Palju päevi oli vahepeal. Ma ei tahtnud totaalselt mitte kedagi näha. Miks? Sest kui keegi küsib kuidas läks, siis ma pean ju terve reisi äea rääkima. Ohjumal. Igatahes üks asi on mul meeles küll, kui ma läksin mingi päev näidendiproovi ja mu käest küsiti, et kuidas oli seal Türgis, siis üks naljahammas Eerik, küsis, et kas ma tõin endale sealt kohvris kellegi kaasa. Mina vastasin, et ei. Ja siis emps ütles, et tõid ju..... rahakotis. Ja siis hakkas pihta, Eerik muutkui rääkis, et mul on voodi all üks türklane, kellele ma annan sooja piima kausi seest. jne. Fain, tänks .
Edasi tuli 20. Ja ma olin telekas. ha. Poogen. Nagu mu onu küsis mu käest, et "Suud liigutasid küll, aga miks sa ei laulnud?" Norms.
Johaidi, 21. Ja Läsna jaanituli. Kas nüüd vajuda masendusse või naerda selle üle mis seal kõik oli. Ei teagi kohe. Igatahes, sõpru mul seal ei olnud ja paar tantsu sai ka teha, aga seda alles lõpu poole, kui asi põnevamaks läks. See jaanituli oli ikka, eelmisest palju erinev. Selle üle naeraks kohe. Lõpuks olid kõik jumala pu***s. Vabandust väljenduse pärast aga nii see oli. Aga päeva mades üks heahea uudis.
22. oli ka vahepeal. See päev mul meeles ei oleks kui ma ei oleks sellest märksõnu telefoni trükkinud. Võite mõelda, et ma imelik, aga mul poh. Jaanipäevast väsinud. Ärkasin alles kell 2 , sõin ja mõtlesin, et kuna ma olen pool päeva maha maganud peaks minema rohima, läksin, rohisin peenra ära ja kell sai 3 , sööma. Rihard tahtis nii hirmsasti, batuudile minna hüppama. Läksin, kaks-kolm hüpet tegin, heidsin sinna pikali. Rihard tõi teki ja padja ka. Ja nii ma jäingi sinna magama. Päike paistis. Mmm.. Siis kui ma ärkasin, oli kell 6. Uni saab võitu minust. Öösel kui ma magama läksin ( ikka magama ;) ärkasin ma mingi lärmi peale ülesse. Kõik muutus järsku vastikuks.Järsku kuulsin ma oma südame lööke sama kõvasti kui kella tiksumis. ( Ja meie köögi kell, ei tiksu üldse vaikselt) Istusin pool ööd üleval ja . mõtlesin--
23. Keio sünnipäev. Ta sünnipäeva piule ma ei jõudnudki. Kahju kohe. Õhtul Kadrina jaanituli. Ükskõik mis seal oli ma ikka ei saa aru, mitte millestki. Miks on vaja inimesel juua ennast täis ja siis vähimagi asja pärast kaklema minna. ? Aga Ohjumal , Merit tuli minu juurde. Eiei, see oli hea, et ta tuli. Aga see, et meil ei olnud mitte kui midagi süüa. Katastroof. Kaspar heapoiss, läks koju ja tõi enda külmkapist meile süüa. Ha, tegi koti lahti. Võttis välja
  1. sinepi
  2. ketšupi
  3. majoneesi
  4. saia
  5. merevaigu
  6. mingi salati vähisabakestega
  7. ära liisunud kalja
  8. aura mingi mahla
  9. juustu
  10. 2 topsi jogurtit
  11. geisha shokolaadi
  12. spagetid

Saime kõhutäis ja imekombel kell oli 6. Varsti suht magama. Kuigi me mõtlesime, et kui me magama läheme siis me ei saa hommikul ülesse. Aga, pole hullu. 10.25 helistas mulle Ander, et 10.45 lähme ära. Okei, mina voodist välja tõin jogurtid ja hakkasin minema, võtme andsin Mannule, et kui ta valmis saab, et siis ta võib ära minna . Noh ja ukse lukku keerata. Võti on siiani tema käes , ja tema 100.- on minu käes. Põnev. Jõudsin Haljala surnuaia pühalt kell 5 koju alles. Surnuaias nägin Saarenit. Ohjah. Seal ma pidin ka nutma hakkama. Kuidas nad kõik, pensioni eas inimesed räägivad. Räägivad täpselt nii, et surm on kohe ukse taga. Õhöä. Igatahes, autost välja ma ei tulnud, sinna ma jäin ....magama :D tunnipärast tuli. Läksin enda tuppa. Magama :D Naerma ajab kohe.

Sain uusi riideid ja olen õnnelik. Ma vaatasin ühte saadet. Olen õ-n-n-e-l-i-k.!

Ma mõtlen, et Sa mõtled, et ma ei mõtlegi Su peale. Mõtle pealegi, et ei mõtle mõtlen ikkagi Su peale.

Täna Taavi Ruudi küsis , et kas ma olen Kadrinas. Ma ütlesin, et ei ole mis siis? Ha, selle peale vastas tema, et ta skeidis oli mu nime mitu.mitu.mitu korda karjunud. Fail.

Surnukirstul viisteist meest, hõissa ja pudel rummi! Seal viin ja kurat tegid oma töö, hõissaa ja pudel rummi!
Adios amigos :)

Kommentaarid

  1. minu peale vihane?:D miks küll? :O :D

    ja spagetid olid ka! :D

    VastaKustuta
  2. Kes teab, kes teab. Mina tean :D
    Lihtsalt mõtlesid, huvitav millest? :D

    VastaKustuta
  3. Sa tead jah :D
    Sinust ma ei mõelnud , :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused