"Kuuledsa, mul on kõigest 86 niblakat, senimaani.."

Ütleme nii, et välk ja pauk.
Üleeile läksin ma vanaema juure. Peas kummitas laul "Ma vihan pensionäre... Ja kõik nüüd vanaema juurde" Jah. Metsa kaudu läksin.! Loll tegu oli see et mul olid ainult põlvpüksid jalas, ja ei ütleks, et mu jalad kõrvetada said . Aga no, hakkama ma sain. Hüppasin Ingmari juurest ka läbi polnud teda 22.juunist näinud . Tegelikult tema nägi mind siis ka kui ma Kevini ja nendega ujumast tulin. Aga mina pidasin teda Martiniks, Marveni vennaks. Ha. Seadsime oma sammud kossukale. Keio oli seal. Ootas meid. Tal oli kaasas mingi pliks ka. Margaret, kui ma ei eksi. Mängisime kossu ja siis käisime Loobu poes kell oli mingi 22.30 . Suht äge. Kopp-kopp aknale ja ütle oma soov ja sa saad selle. Sellessuhtes on hea, et mine millal tahad ja sa saad. Vahet pole et ukse peal on silt T,N,L kell 10.00-14.00 . Nibens- tobens.
Gertsu tuli ja viis Margareti rolleriga ära. Rääkisime nurgataga juttu, ainult selle pärast et Ingmar saaks öelda, et jälle te lähete oma naiste jutte rääkima. Nad lahkusid. Hakkasime meiegi minema, tee otsas mõtles Keio, et ilgelt äge oleks oma pea vastu tee ääres seisnud silti ära lüüa, ja seda ta tegigi, mingi 3-4 korda. Nalja peab saama. Ma olin ülimalt õnnelik, et ma nendega välja läksin, sest Ingmari loll jutt, mis ta räägib, tegi mul tuju nii heaks, et ma unustasin kõik teised mured. Noh, aga seda ainult päevaks. Vanaema poole kõndides oli mul tunne et ma ei ole päris normaalne . Igatahes, "Tartu limonaad" oli peaaegu otsas ja viimasest tilgast kirjutasin ma tee peale "Liisu" aga, L ei tulnud välja ja tuli "Iiisu" Ja Ingmar ütles selle peale, et tema ütleb Kalevile, Kaliv ja Kalev ütleb Ingmarile, Immar. Siis me olimegi Immar, Kaliv ja Iiisu. Gertsu kui ma ütlema hakkasin tuli ka Ertsu. Juhtub.
Hommikul. Sõin vanaema pannkooke, ma lihtsalt armastan neid, need on väikesed ja superhüper maitsvad. Ülejäänud päeva veetsin ma vanemaga, lihtsalt nii palju rääkisime. Seda kuidas ta vanasti-noorena, koju minema hakkas ja läks läbi pargi kuhu oli maetud kolm meest. Ja ta kuulis imelikku ohkimist ja punnitamist jooksis koju ja ütles isale et keegi on seal nüüd küll elus.. Tagasi minnes nägid nad hoopis koera kes ajas oma häda.
Selle aja peale tuli juba Jaagup. Ja me otsustasime, et läheme paadiga sõitma. Paadiga enam ei viitsinud, võtsime kanuu. Ha, nalja Peab saama. Nagu Jaagup ütles, kui ta oma aeru tõstes mind läbi märjaks tegi.
Vanaema sai ka naerda. Ega me ise ka .
Helena, kui sa siia tuled lähme me ka sõitma :)
Välk ja pauk- otsaees on mul muhk. Hahaha.!
Käisin näidendiproovis ja olin niisama tsill-bill vend. Ei. Siis hakkas taevast valget vihma sadama ja välku lõi otse nina ette 20 korda. Istusime köögis diivani peal . Emps, Jaagup, Riks, Mina. Ja rääkisime juttu. Emps õpetas, et talle oli õpetatud seda kui välk lööb siis tuleb lugeda niikaua kuni käib pauk järgi ja siis saad teada kui kaugele välk sinust lõi.


(Eile oli mul selline tripi-hipi tunne. Välimus viitas hipile ja metsa retk tripile. )
Empsile vist hakkab räpp juba närvidele käima..
Olge mõnusad. :)
L.

Kommentaarid

  1. Oh, mina kasvasin ka üles selles välgust mürinani lugemise tuhinas :).

    VastaKustuta
  2. Hea, et ma ka seda teada sain :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused