Lootus, usk ja armastus.

See postitus ei ole silmaprobleemiga lugejatele...
..see postitus ei ole kellelegi.

Ma arvasin juba, et kõik on ok. Olin andestanud teistele kõik mis nad olid mulle teinud. Kuid ei, asjatult. Ikka suudab, keegi tulla ja rikkuda kõik ära. Tahaksin parandada oma eelmise postituse pealkirja, seal peaks olema, kõik on mitte parlanksis. Eile ma sain tõsiselt haiget. Ma arvan, et see jätkub, veel paaril päeval. Kui mitte järgnevatel siis lähiajal ikka. Kuni surmani. Surmani?! Kõik see on mult une röövinud. Sain magama eile 2 tundi pool nelijast 'pool kuueni. Mis elu see on??? Hommikul esimese asjana voodist tulles, lõi kõhtu valu. Täpselt nagu keegi oleks pussitanud. Teise asjana läksin pesema. Pool kuus läheb Lisete pesema. Norms. Tahtsin maha pesta kõik mured, kõik selle halva mis mind ümbritseb.. Silmitsesin enda ees olevat peeglit ja neid paistes silmi.See vaatepilt oli jube. Lohutuseks ütlen, eile oli jubedam. Alusatades sellega, et Marven ja Ingmar oma btm.iga minu juurde tulid ja kõik mu sokolaadi ja kommid jaküpsised ära sõid, lõpetades õhtuse surma hirmu tundega. Tahaksin parandada ja öelda, et see üks postitus kus ma Läsna peost rääkisin ja purjus inimestest, et ma ei käi seal pidudel hirmuga kohata purjus inimesi. Ma ei karda neid. Ma saan hakkama isegi ***** ********** *****. Mul on vedanud oma julguse poolest. Ma ei karda astuda võitlusesse hirmuga. Ma ei lõpetaks Läsna pidudel käimist, sellepärast et seal on purjus inimesed. Ja, mina ei ole süüdi et nad sinna tulevad ja ennast täis lakuvad. S. Suur aitäh, et te kommenteerite mu blogisi. Ja heidate ette mu postitusi. Nii see blogi elu käib. Joomine on halb. Õöäöo. Väga. Ükskõik millest ma ei räägi jõuan ma ikka ühe ja sama asjani. Joomiseni. Igatahes. Nutmist oli eile palju. Juba see kui ma 5 minutiga kimasin kodust rahvamajja etendust vaatama. Mis oli lastele keelatud.. (aga mis laps ma enam olen, või olen??) Super hea etendus oli. Seda etendust võrdleks ma Rakvere Teatri "Oscar ja Roosamammaga" kuigi ega mingid, külateatrid seda profesionaalsust välja ei mängi on nad ikka erilised ja mõnusad. 5+ etendus. Ma esimest korda nutsin Läsnal etenduse peale. Ja mina olin see kes lõpus nn. jalgusirutas ja aplausi ajal püsti tõusis. Ma tõsiselt hindan seda kui mingi väike maa kohake saab hakkama nii hea, siira, tõsielulise looga. Ma vaatan pooli asju hoopis teisest vaatenurgast. Ma näen inimesi kes vajavad abi... Etenduse sisu oli järgmine : Kaks kodutut, prükkarit ilusalt öeldes asotsiaali. Leidsid endale prügikasti mida nad nimetasid oma koduks. Üks oli Mamma , vana . must . äärmiselt rääbaka välimusega. Teine oli Daaniel, noor 23 välimuselt ütleks küll, et ta 23 on. Kuid jutult ja käitumiselt oli ta puhta lapse eas. Tal oli sünnitrauma. Ja kõik sellepärast, et ema Mamma jõi, kui rase oli. Seal majas prügikasti kõrval leidus üks hea daam. Kuid ta muutus ka pikapeale pahaks ja õelaks. Oli paljugi teisi prükkareid kes tahtsid seda prügikasti endale saada. Oi, mille ma unustasin oli see, et Daaniel rääkis inglitega.(Ma täitsa mõistan teda. 25 ka mina rääkisin ingliga. imelik?) Lõpuks tuli välja et selle daami mees on Daanieli isa... "Mamma läheb nüüd magama." Ütles Mamma rusutult ja heitis pikali. Kuid ülesse ta enam ei ärganud. Lõpetuseks, seisis lava tagumise riide ülaosas üks ingel Mamma, kellega Daaniel rääkis,et millal ta tagasi tuleb.Lõpuks läks Daaniel oma isa juurde elama ja sai endale õe. Õde- Alice oli koguaeg venda tahtnud. Vanemat- et ta Alicet kaitseks, või nooremat- et Alice saaks teda kaitsta. Nüüd tal oli vend. Üks vend ,kuid samas nagu kaks. Vanem ja noorem. Välismuselt vanem kuid käitumiselt noorem. Minu üllatuseks tuli lava tagant välja tüdruk kes laulis "Up to the sky" laulu. Nende lõpulaul. See kõik oli nii ideaalne. Kena. See lõpp. Kuid sisu, paneb mind siia maani mõtlema. Kui Daaniel inglitega rääkis mõtlesin ma Renatele. See kõik tundus nii, selline et nüüd tagasi sõidul koju ma lähen ja räägin taga ka. Aga ta ei vastaks mulle. Mitte nii nagu Daanielile.
Ma tean et mu mõned postitused on teile arusaamatud. Samuti seegi. Kuid mul on vaja ennast välja elada kusagil kus on hea, kusagil kus on mind toetavad inimesed. Siin. Blogis.


Ma loodan, et varsti läheb kõik üle.
Ma usun, et ma saan kunagi õnnelikuks.
Ah, kuidas ma teid armastan.

Kommentaarid

  1. ma pean tunnistama , et ma tõesti mõistan sind

    VastaKustuta
  2. Kallis, seda mul vaja ongi, et keegi mind mõistaks.:)(L)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused