Hoiatan ette, et see võib tulla üks pagana pikk blogi..

     Ma ei oska kohe mitte kusagilt alustada. Tegelikult tuleb see postitus Läsna jõulupeost, mis oli ma ütleks aasta parim sündmus ja ma usun, et ma ei ole ainuke kes nii arvab. Pidu oli eile 25, nii igaksjuhuks ütlen. Ilmaolud oli jälle sellised, et 'parem ärge välja minge'. Just sellepärast ma põdesingi kõige rohkem, hommikust saadik juba.
     Alustasime oma sõitu kell neli, sest pidu hakkas ise kuus, aga lauluproov oli veel enne kell 5. Nagu tavaliselt. Päris pingeline oli maale sõita. Tapa-Loobu tee oli nii mõnestki kohast peaaegu kinni tuisanud. Aga nagu ma ka facebook.is ütlesin, siis täna osavale autojuhile jõudsime me pärale. Kuigi see mis mu sees sõidu ajal toimub oli pöörane. Vahepeal olid silmad suuremad kui neil loomadel keda inglise keeles kutsutakse 'tarsier' aga kuidas nad eesti keeles on?
     Hääled lahti lauldud mõtlesin ma, et peaks oma piduriided selga panema, sest ilmaolusid arvestades olin ma pikad riided selga pannud, kuna kes teab mis teepeal juhtuda oleks võinud. Seelik selga, tantsukingad jalga, juuksed sirgeks ja väike meik näkku. Kalev küsis minu käest, et kelle jaoks ma ennast nii ilusaks teen. Kellegi. Ma olen nii paljudele üritanud selgeks teha, et tegelikult olen ma Läsnal hoopis teistsugune kui Kadrinas. Esiteks ma ei löö ennast kunagi Kadrinas nii ülesse, või noh ma ei tee ennast nii ilusaks. Aga mul läheb kohe seest soojaks, kui Läsna pidu tuleb ja ma ennast jälle ilusaks teha saan. Võib-olla te ei mõista mind, aga see maakoht on mul liiga südames!

     Kuna ma olin kaks päeva enne Üllari käest küsinud, kas ka tema peole tuleb siis lootsin teda näha. Läsna peol kohtumine on nagu traditsiooniks saanud. Kell oli juba kuuepeale liikunud, aga nagu tavaliselt viivitame me nii 5-10 minutit, et ikka kõik etendust näeks. Ka need kõige viimasemad tulijad, kuigi seekord tuli ka arvestada lumega, mis keeras niimõnegi peole tuleku plaanid vussi. Muidugi ma pean ära mainima selle, et mõeldes mis ilma õues oli, istus saalis terve hulk inimesi (see tähendab, et saal oli täis ja osad pidid uksepealt piiluma).
     Etenduseks oli seekord Buratino või siis oli Pinoccio, mulle ei jää see kunagi meelde, sest mina olen ju see uuema aja inimene, minul on Buratino (indeed), mitte Pinoccio. Ma ikka vahel mõtlen, et see külateater on kolmkorda etem kui suured teatrid ja kui Sa veel ise selles kõiges osaline oled ja näed seda protsessi siis, see on lausa hindamatu (okei, jätame välja Ene, kes oma 'omapärase' naeruga ja ilusti öeldes jutuga närvidele käia suudab). Väike Martin oli väga-väga tubli. Nüüd ma võin küll öelda, et lust on vaadata väikeste pealekasvu. Kahjuks mina seekord näitemängus ei osalenud, emps sai minust valesti aru ja ütles Enele, et Lisete ei taha olla. Ma oleks muidu Malviina olnud või kuidas see teine nimi tal oli Colombiina? Emps mängis etenduses rebast ja ta värvis oma küüned mustaks, kus ma alles naersin, et tema juba vanainimene ja värvib küüned mustaks. Pärast ma aga vaatasin, et see oli väga vinge, sobis kostüümiga ja värki. Aga kõik on korras, laulda on ka tore.

     Tegelikult läheb see ikka kole pikaks. Aga nii palju on veel rääkimata. Kas ma lõpetan?
     Okei, blablabla. Etendus sai läbi, meeletud aplausid. Nägin, et Üllar oligi kohale tulnud. Ta koputas mulle õlale ja andis mulle mingi väga huvitavat sorti sokolaadi ja soovis häid pühi. Ma läksin taha tegelastetuppa ja võtsin kotist välja kingituse temale. Võib küll imal tunduda, aga ma kinkisin talle vilditud musta seebi, millele oli punasega tehtud anarhia märk. Ta oli väga rahul. Ma olin ka rahul. Jah, minu päev oli korda läinud. Seekord olen ma aus ja ütlen, et kui ma poleks Üllarit näinud oleks päev ikkagi korda läinud!

     MA OLEN NII HOOS, VABANDAN!
     Pidu võis alata. Juba alguses ma mõtlesin, et mis oleks saanud kui lume jama ei oleks olnud palju inimesi siis oleks tulnud? KOHUTAValt äge! (ma olen nüüd jälle nii hoogutäis, et ma võiks lausa öelda, et ma armastan oma elu praegu.) Maarja tuli ka kohale koos Kätsiga, Maarjal oli just see päev suur pidupäev, lühike piiga sai 18! Ta oli juba parajalt svipsis kui ma talle sünnipäevaloo soovisin, laulsime koos ansambliga ilusti Maarjale pool laulu, sest teise poole laulust võttis mu isa ta tantsima ja nad keerutasid jalga, mina läksin selle teise laul poole ajal kuhugi ära. Aga järsku ma kuulsin, et Maarja karjub. Kui mina saali jõudsin siis Maarja lendas juba kaheksandat korda õhku. See oli päris jõhker mis seal toimus. Maarja veel pärast karjus, et see oli ta parim sünnipäev ever.
     Ma võiks igaühe kohta midagi siia nüüd kirjutada, aga ma vist ei mahuks siia kirjutama siis enam. Muidugi ei saa mainimata jätta, et mina ja Mari-Liis avastasime, et me oleme ikka õed. Meil on see teema tegelikult juba ammu, aga nüüd me saime üha enam kinnitust. Me oleme ainsad Läsna-Loobu-Arbavere pruunisilmsed tüdrukud, kellel on lisaks tumedad lokkis juuksed. Üritasime seda ka selgeks teha Mari-Liisi mehe lastele. Kuidas ma nüüd seletan kellele. Kas te teate kes on Johannes Naan? See kes laulis (see vist enam ei eksisteeri) Ursulas. Igatahes temale, tema õele Maarjale ja vennale Mattiasele. Mari-Liis kutsus mind välja suitsule (ma läksin kui seltsidaam, sest meie õdedena läheme küll igale poole koos) ja sinna tuli ka Mattias (ta tüdruk oli ka kohal ja ta tüdruk on pärit Fääri saartelt, ülikõva) ja Johannes. Me üritasime neile selgeks teha, et mingi kala peab sees olema meie tegemisel, et kes see isa ikka on, kas tema või minu isa. Lõpuks me mõtlesime, et tema isa ikka, sest team isal on täitsa pruunid silmad, minu omal ainult väikesed kiired. Aga igatahes Johannes ei olnud nõus sellega, me ikka ei pidanud olema piisavalt sarnased. Lisaks sellele ütles ta minu kohta käiva lause "Sa oled täiesti andetu. Sa oled kole. Sa oled laps keda ei soovitud. Tegelikult oled Sa andekas, sest Sa ei solvu minu sellise jutu peale, mida paljud teinud oleks. Ja ära muretse Sa oled ilus ka." Nii naljakas kui see ka poleks siis ma solvun Läsna pidudel harva. Väga-väga harva. Ma võin öelda, et ma olen Läsnal hoopis teine inimene. Ja no juba see, et just Johannes mulle nii ütles polnud solvumist väärt. Läsna inimesed on liiga head. Ärge solvuge! Tahaks veel korra lisada, et see mõnus magus kohvilõhn mis tänu Mattiasele ja Johannesele seal õues oli siis mmmm.

     Tegelikult on kahest inimest veel kellest ma rääkida tahaks. Aga te niikuinii pole suutnud seda siianigi lugeda. Okei ma enda rõõmuks kirjutan, kunagi on hea lugeda. Aga ma teen lühidalt.
     Okei ma siinkohal nimesid ei maini, aga väga paljud ütlesid, et ma näen igakorraga aina parem välja. Muidugi on mul seda igakord aina parem kuulda. Ja teate kuidas mu jalad valutasid pärast seda pikka päeva ja neid mitmeid väga kiireid tantse? Ausalt ma tegin kooliballi täiesti tasa sellega.
     Mu käest küsiti viimase tantsu aeg, et kas mul poissi on ja oldi väga üllatunud, kui ma vastasin ei. Tolle noormehe kasuks oli viimane tants popurii, mis kestis 10 minutit või isegi peale. Ma ikka veel meenutan seda ja naeratan. "nad vallutasid aeglase valsiga tantsusaali, noormees oli lummatud neiu ilust, sellest kuidas tema juuksed olid veidi räsitud, kuidas ta naeratas, kuidas tänu naeratamisele tekkisid talle põselohud. Ta korrutas, et just sellise neiu pärast oleksid paljud noormehed võimelised ootama aega, millal neiu suhteks valmis on. Noormees, oli lummatud neiu lõhnast ja tema naha siidisusest. Ta suudles neiu kätt, seejärel kaela ja põske. Ta oli lummatud." See võtab kõik kokku.

     Mul oli veidi kahju kui pidu läbi sai. Okei läksime Imre suure autoga siis vanaema juurde kuhu saamine oli järjekordne adrenaliini laks ma ütlen. Lumi oli jumal kui palju. Autost välja minnes läksin mina ühelt poolt ja isa teiselt poolt, minu poolt tuli veel üks noormees, kes tahtis mulle lihtsalt põsemusi nii anda, et mu isa ei näeks. Ma räägin hullumaja.
     Seekord ma mõtlesin, et vaatan kui mitmega ma tantsida saan: Arvi, Märt, Ingmar, Evert, Kalju, Jarmo, issi, Mari-Liis, Kadri, Robert, Indrek oli vist kõik.
    Soovin õnne teile kes te lõpuni lugesite. Andke märku kui lugesite. Hahaha.

                                                                 ох боже мой

Kommentaarid

  1. Ma lugesin ka :D
    Mida pikem seda parem, ongi põnevam lugeda :D

    VastaKustuta
  2. Mis seal võõras keeles kirjas on?

    VastaKustuta
  3. Tublid olete mul! :)
    Mario, ma ei oska öelda, enam vähem nagu 'tule taevas appi' eesti keeles :D
    JOHANNES NAAN JAAAAAAAAA

    VastaKustuta
  4. Mina lugesin kaaaa lõpuni :) Oh, mu vennake on ikka küll tobujobu, ta ei mõista isegi, mis see "boše moi" tähendab ! :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused