miks mulle ei meeldi sugulaste sünnipäevad?

     ma nüüd mõtlesin plaksumaisi blogi lugedes (jah, lugege seda blogi, sest seda lugedes teil igav ei hakka) , et te võite minult kommentaaride kaudu (soovil anonüümselt) üks kõik mida küsida ja ma vastan postitustes või siis kirjutage mulle sinna, millest ma postitusi teha võiks. mis teid huvitabm, sest mulle tundub, et mu blogi hakkab välja surema, või noh ültse see blogspoti asi, kõik kolib kuhugi ümber nagu orkutist facebook'i minek.
     kui nüüd mu pealkirja lugeda, siis tuleb see postitus sellest, et miks mulle ei meeldi käia sugulaste sünnipäevadel. põhjuseid ma leian palju ja kindlasti kõiki ma siia ei kirjuta, aga peamised toon ma välja küll. nii mõnelegi võivad need imelikud tunduda, aga nii on.
      esimeseks põhjuseks on see, et mind peetakse seal alati nagu kõige väiksemaks ja tühisemaks inimeseks. kuigi kõige väiksem ma pole, aga selle tühisuse kohapealt ma midagi öelda ei oska. aga ikkagi istun ma üksi nurgas ja kindalike emon. ma ei tunne sellistel sünnipäevadel ennast üldse nagu sugulane. täna ka, istusin täpselt laua otsas nii, et kõik mind nägid aga keegi midagi ei öelnud. a, Imbi mainis ainult et mu krunn on äge ja et kas ma koolis ka julgen nii käia. rohkem nagu ei.. Jürgen ka irvitas paarkorda näkku, like why? aga kui rääkida sellest, et ei oleks nagu sugulane siis Raffy (või kuidas iganes teda kutsutakse kirjapildis) ütles ka mulle kui ma head aega teistele ütlesin, et 'tsau, whoever you are' selle ajapeale olin ma juba eemale läinud ja teised ainult naersid sellepeale. vähe mul ei olnud paha tunne. vabse mitte. mkmm.
     no kurat, praeguseks läksid mul kõik muud põhjused meelest ära, aga ega erilist vahet vist ka pole.
     igatahes, mulle ei meeldi need sünnipäevad

Kommentaarid

Populaarsed postitused