STORY OF OUR LIFE

1.

          Mäletate veel, kuidas olite väikesed ja teie suurim mure oli see, kui ema ei lubanud rohkem magusat süüa? Nii oli see ka meil. Mõnus traditsiooniline pühapäeva hommik pannkoogi lõhnaga köögis. Ilusad kuldsed pannkoogid meega ja kõvale kruusi täis piima. Jõudsid ainult paar pannkooki ära süüa, kui järsku olid kõik otsas. Jäid jälle ilma. Või hoopis karamellikommid suuretoa kapis, millest lõppuks jällegi mitte midagi järgi ei olnud. Lõbusad nädalavahetused vanaema ja vanaisa juures lõppesid alati määrdunud pükstega, sest iga kord sai koperdatud ja tänu sellele kui väike detektiiv maast midagi huvitavat leitud. Sa ei mõelnud sellele, et muruplekid enam välja ei tule, see ei olnud tähtis. Suure üllatuse osaliseks said sa ka siis, kui mitu päeva hiljem avastasid jopetaskust vanaisa andud šokolaadikommi, mis oli täiesti sulanud ja terve tasku šokolaadiseks teinud. Sa ei mõelnud ka sellele, et ema käest riielda saad, kuna see jope alles pesust tuli. Õhtused luuramised suuretoa ukse taga, sest soov koos vanematega telekat vaadata oli nii suur. Kuid ei, nagu ikka peavad lapsed kell üheksa juba magama minema. Ei tulnud ka perekondlikust televiisori vaatamisest midagi välja. 
          Rasked magama jäämised ja veel raskemad ärkamised muutusid rutiiniks, millega oli keeruline harjuda. Vinguda ja viriseda sai küllaga. Hommikused vanemate hääletõstmised, kuna sa ei teadnud jälle mida selga panna, kuigi ema oli kõik sulle juba välja vaadanud. Saamata jäänud maiustused või kohati meile arusaamatuks jäänud riielda saamised olid meile kõige raskemateks probleemideks. Need olid meile, kui elevant sipelga jaoks. Iga viimane kui pisar tähendas midagi. Meie jaoks ei olnud mitte miski niisama. Kui sul ikka lemmikautol kokkupõrkes seinaga ratas alt ära tuli, oli nutt kiire tulema. Ja kui kõige ilusamal barbil jalg küljest tuli, jätkus nuttu veel mitmeks päevaks. Pakuti küll uusi nukke, kuid see ei oleks olnud sama. 
          Praeguseks hetkeks nii väikesed asjad on saanud meie jaoks peaaegu tühisteks. Kuid neid ei saa unustada, sest sellest on kõik alguse saanud. See on meie elu lugu ja me ei saa selleta.
järgmine osa

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Jõuludeni on jäänud 62 päeva

Pudel jalgevahele!