Idablokk 1.

nonii, oleme siis elusalt ja tervelt Kadrinas tagasi. ma olen nii haige, et ma ei tea, kas ma jaksangi teile siia midagi kirjutada. mu käed värisevad ja trükivad kolm tähte korraga. kirjutan ja kustutan. mul on külm. mul on köha. ma olen haige. palun tule ravi mind.
ma pole hetkel kõige kindlam, kas ma ütlesin oma emale, et ta teevee keema paneks või ma praegu ainult mõtlesin seda oma peas.
igatahes. kui me siin Kristiinega pühapäeva õhtul rongiga ära hakkasime minema, siis olime me juba rongijaamas rahul, et nüüd siis algab puhkus. nii kauaks, kuni Robi auto jaama jõudis ja Siim sealt välja tuli. meil oli mõlemal ohjumal. viimasel minutil tuli rong ja juba rongis me, saime rahulikult hingata.
kuigi, kui ma täiesti aus olen siis tegelikult alles rongis meie seiklused algasidki. (ma usun, et Kristiine räägib kõigest 10x selgemalt ja põhjalikumalt, aga ma lihtsalt ei jaksa kõike siia kirjutada)
igatahes siis hakkasid meil jamad rongis. kontrolör ei tahtnud meile allahindlust teha. pidimegi täispiletid ostma. aga ega ma seda asja nii ei jätnud. probleemiks oli see, et tema arust õpilaspilet on aegunud. tõesti, sest 2012 seal taga nägi välja nagu 2011. aga ma ei jätnud jonni. lõpuks saimegi oma sooduspiletid ja rahulik sõit sai jätkata.
sinnamaani oli sõit jälle rahulik, kui me avastasime, et rongis ei öelda peatusi. meil mõlemal oli esimene kord minna rongiga Jõhvi. ütleme nii, et meil hakkas päris naljakas. juba me mõtlesime, et küsime teiste käest, et vabandust kus te maha lähete, sest kontrolöri me enam tülitada ei julgenud. lõpuks õnneks üks peatus enne Jõhvit hakkasid kõlarid tööle ja ütlesid ' järgmine peatus Jõhakflaksvi' ennustasime siis, et äkki see tõesti on Jõhvi.
(Rongis me Kristiinega jõllitasime ühte noormeest, kes nägi välja nagu kodu keset linna Henry, aga ta oli venelane ja ta kandis punaseid kiledresse, mille dressikal oli suurelt kirjas RUSSIA + lipp ja vapp)
rongist maha astudes oli meil järgmine küsimus, et kuidas me Kristiine vanavanemad ära tunneme. lõpuks siiski auto järgi sai ta aru. lõpuks hakkasimegi siis nende koju sõitma (edaspidi ma kutsun neid vanaema ja vanaisa ja nende koju ütlen koju, hehe)
ülejäänud päeva jõime hunnikus teed ja rääkisime hunnikus juttu ja ma läksin jälle 10x varem magama, kui Kristiine.
olin haige, sain jalavanni. hehe

Kommentaarid

Populaarsed postitused