kas mulle tõesti ainult ühest sellisest ei piisanud? miks, no miks? mulle ei ole seda tõesti vaja. ma ei jaksa niigi olla. miks peab nüüd kõik veel hullemaks minema. ma ei jaksa. ei jaksa.
kohe algab suur suur mingi jubedate liblikate taga ajamine. SUUR trall ja taga ajamine. ja siis korraga on vaikus. SUUR suur vaikus. ja PUUUUUUUUUM.
kõik on läbi. ja tuleb jälle otsast alata.
ega ühe pealtnäha toreda, rõõmsa ja seltskondliku tüdruku elu ei saagi olla nii ilus, kui see olla võiks.
sellepärast mulle meeldibki unistada.
ja alati, igal raskel hetkel tuletab mulle mu ema meelde, et unistamine on tasuta.
ja ma unistan- ma tahan olla õnnelik.
ja ma vihkan sellistel hetkedel seda, kui keegi ütleb mulle, et enam hullemaks minna ei saa või ajab üldse sellist see-ei-sobi-pahatuju-jutuks juttu. ma ei vaja seda, sest ma tean, mis juhtub ja mis edasi saab.
tegelikult ei tea. kellele ma valetan.
ma unistasin- jälle.
ja nüüd see ka veel. MIKS? MIKS? MIKS? nüüd on lõpp. kõigega on lõpp, aitäh.
jah, elust täiesti tüdinud

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused