ma ei julge

tegelikult on nii, et ma ei saa praegu üldse hakkama. selle kirjutamisega siin. kõik läheb nii valesti ja siis ma jälle kustutan. mõtlesin juba eile, et kirjutan siia minagi, aga bensiini lõhn ajas mu pea nii segaseks, et ma ei osanud siia kohe mitte midagi kirjutada.
hetkel ma ei julge oma toast väljagi minna, kuigi ma tahaks hirmsalt süüa ja teed juua, sest ma olen maru haige. köhin nagu segane. emme on köögis. ma ei taha temaga rääkida. parem nälgin ja köhin edasi.
nii ei ole küll ilus öelda, aga ma tundsin ennast eile mega rahulikult, kui igas asjas Peeter süüdi oli. täiesti harjumatu oli kuulata seda. sest alati olen mina süüdi, ükskõik mis asjas, aga alati mina. nüüd eile oli Peeter ja kahjuks või õnneks oli mul selle üle hea meel. aa. ta ise ütles, et tal on pohhui sellest juba, et ta kõiges süüdi on. minul läheb vist veel aaaaastaid, et mul ka pohhui olema hakkaks.
ma rohkem ei teagi, mis ma öelda tahtsin, aga ma teen nüüd ühe julge sammu ja astun voodist välja ja lähen kööki. soovige edu. hehe
aa ja muide ma ei ole arvutis nüüd kolmapäevani, sest me lähme Kristiinega Narva ja Jõhvi. JEEEEEEE.
tõotab tulla põnev reis! :)))))
negatiivsus jäägu, positiivsus tulgu!

Kommentaarid

Populaarsed postitused