Ilusate inimestega saab ka vahel rääkida..

Istume ikka Viljandi Kultuuriakadeemias, meil on jälle naljakas. Meile räägib praegu Mehhiko seebikast välja astunud Mihkel. Musklis ja karvane.
Meil eile kammis Kristiinega korralikult ära. Rubiinist koju kõndides me laulsime terve tee. Õhtul (öösel) käisime kahel Statoili ringil. Meil on kabanossist isu pikaks ajaks täis. Isegi politsei ei sõitnud meist mööda, oleks äkki koju viinud. Meie kodu on ausalt mingi kindlasti üle 3 km kaugusel. Aa, tahtsin seda ka öelda, et helistasin eile mingile noormehele, kelle telefoninumber oli maas vedeleva vahtralehe peal. Andsin talle ilusti teada, et ta number vedeleb maas. Tal oli suva, lubas ära visata.
Rääkisin Kristiinele eile öösel palju jutte. Ma loodan, et ta on rahul.
Lubasin Kristiinele, et kui ma ühele sms'ile vastust ei saa, siis solvun. Pärast tuli välja, et mu sms'i ta polnud kättegi saanud. Imelik, aga samas tore.
Aa, lubasin veel Kristiinele, et 3 aasta pärast ma räägin talle ühe asja. Märksõna: mitmega musitamine.
Vahetasime täna Krissuga jalanõud ära. Ta hea sõbrannana aitab mind, mu jalad on juba väsinud. Nüüd saan oma sokkidesse augud, sest Krissul on igas sokis auk. Mõtlesime, et äkki jalanõu süü. Vaatame.
Tegelikult on nii, et need inimesed lähevad kohe kõik kaklema. Sarkasm ja iroonia lendab igas ilmakaares.
Meil saab varsti see läbi, siis me lähme bussiga Mäo risti, kuhu meile Krissu isa järgi tuleb.
Ma nüüd lõpetan. Naudin veel viimast, mida nautida saab. :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused