Romeo & Julia

ma arvan, et ma olen juba oma tund aega seda postitust teinud. millegi pärast on seda nii keeruline teha. mul on mõtteid küll, aga ma ei oska neid kuidagi kirja panna. see on alati nii.
nimelt on mul uus sõber. tegelikult, kui aus olla siis enam nii uus ta ka ei ole. juba paar kuud vana uus sõber.
kõige naljakam on minu jaoks meie tutvumine. täiesti lambist kell 5 hommikul minu maja ees. enne seda muidugi 10 minutit moosimist, et ma üldse välja tuleksin. tagant järele on seda isegi naljakas mõelda. ma olin ikka kohutavalt unine ja kui ma aus olen, siis ega ma too päev Sind ei näinudki. pime oli ju ka? või ei? igatahes ma ei mäleta milline Sa olid. tegelikult olin ma Sinust enne midagi kuulnud. mida, seda ma ei mäleta.
"aga, kui Sa tahad mulle midagi rääkida, siis võid mulle helistada"
jep, minu telefoninumber Sinu telefoni ja valmis see oligi.
"ma ei saa niimoodi rääkida, kui Sa teise kuti embuses oled"
haha, see oli ikka parim vist. ma siiamaani mõtlen ja naeran sellepeale. mina ei olnud süüdi ju.
tegelikult me ei hakanud sellest ajast suhtlema. kõik juhtus tänu fb'le ju? facebook on elu, jeje.
aga mulle meeldib nüüd, et me suhtleme, see on täiega tsill.
minu 100 küsimust ja Sinu 10, ei anna ju võrreldagi.
selle asja juures on kõige toredam see, et Sa ütlesid, et Sa usaldad mind. see tähendab mulle mega palju.
võib-olla Sa tahad midagi täpsemat lugeda siit, aga ma vist ei oska.
Sa oled nagu mina, ei. Sa oled hullem, kui mina. heas mõttes.
ma olen Nööbike.

Kommentaarid

Populaarsed postitused