Ühe käega annab, teise käega võtab elu.

ma olen ikka kohutavalt veider inimene. milleks elada rahulikku elu, kui saab ka teistmoodi. niimoodi, et pärast kahetseda või niimoodi, et mõelda, kui vinget elu ma elanud olen. ma olen imelik. täiesti imelik. kohe kohutavalt imelik. aga, ega ma ei kurda ka vist. vist sellepärast, et vahel on ikka mõeldud, et miks, miks, miks ma olen selline, loll ja naiivne, aga samas on mul jube põnev tänu kõigele sellele. ja see ongi peamine, või mis?
kõik on ülitsill. väljaarvatud see, et ma olen nii loll ja ei oska midagi. hetkel siis keemiat, kõik tööd kahed. on mind küll.
aga see on suva, sest kui on elada tore siis see kool ei ole üldse tähtis. tegelikult kooliteema üldse sakib. mulle ei meeldi see teema, seega järgmine teema.
okei, kooliteema ikka. kõik saavad positiivsed hinded, mina negatiivse. OH MIND KÜLL.
tegelikult on mul viimasel ajal tekkinud üks hästi huvitav inimene. meil on põnev, sest me räägime hästi palju ja hästi erinevatel teemadel. õigemini me küsime üksteiselt hästi palju erinevaid küsimusi, milletõttu me saame üksteisest väga palju teada. ja see on äge, sest uued inimesed meeldivad mulle. ja mulle meeldib musitada. ilus lõpp mu blogile.

Kommentaarid

Populaarsed postitused