Elu on huvitav asi. Karm, aga väga huvitav.

ma küll ütlesin, et ma lähen magama, aga ma ei saa.
täna oli kossul kõige veidram moment. mida ta sellega nüüd üritas teha? oli see väike veider jutuajamine selline sõbralik ja armas või siis meelega minu segadusse ajamiseks mõeldud? ma ei tea, mida arvata. see kõik on liiga keeruline. ma just ükspäev ütlesin kellelegi, et mu elu on jälle igav, et midagi põnevat ei toimu. nüüd aga, on see põnevus ja segadus tagasi. ma kaldun arvama, et see oli tehtud meelega, kuigi samas ma ei tunne seda inimest. ta on kena ja noor inimene, aga samas see kõik oli nii veider.
"Kas Sa oled Lisete?"
ma ei saa siiani aru, kuidas ma seda mõistma pean. mulle ei vastata. kell hakkab juba 12 saama ja ma olen kindel, et öösel mulle ei vastata, kuna 'kell on liiga palju.' mul ei ole kellaga nii kaua probleemi, kuni ma saan vastuse oma küsimusele.
MIKS?
selline teadmatus teeb haiget. ma ei suutnud pärast vaheaega enam mängule keskenduda. ma jälgisin rohelise kampsuniga naist ja mõtlesin miks ta nii tegi. nüüd ma loodan ainult seda, et ta loeb mu blogi, mis oleks iseenesest väga vinge, kuna ta juba teab minust väga palju. seega JUHUL KUI Sa loed mu blogi siis kirjuta mulle lisetelai@gmail.com ja räägi, miks Sa nii tegid. see piinab mind.
samas ma tean, et ta tegelikult mu blogi vast ikka ei jälgi, aga never say never.
nüüd ma mõtlen, kas oli ikka õige mõte vaheajal ringi jalutama minna.. pikk silma vaade ja kõnetus selle järgi.
ma ei saa aru.
nüüd ma passin siin teki all ja ootan sõnumit või kõnet. mul on fb lahti, et äkki ta kirjutab mulle sinna. ööinimene nagu ta on. ma tahaksin vastust.
..Su veider tagasivaade lahkudes ja naeratus ei lähe mul vist mitte kunagi silmade eest ära..
ja ma ei saa ikka aru..

Kommentaarid

Populaarsed postitused