"Jäägem iseendaks, aga saagem Jumalaks"

lubasin siis eelmises postituses rääkida Carmeni ja Ardo sünnipäevast ja siis Arpo sõjaväkke mineku istumisest.
alustame siis Carmeni sünnipäevast.
kuna ma sain tund aega enne Carmeni sünnipäeva teada, et mu sakslane trollis mind korralikult ja, et ta ei lähegi ära, siis helistasin kõige pealt Kristiinele, et kurta oma kurba saatust ja küsida, mis teha (jah, olin piisavalt endast väljas). Kristiine ütles mulle, et ma helistaks Carmenile ja küsiks kas sakslane saab ka tulla. tunniaja pärast hakkasime juba liikuma, Mattias tuli ka meiega.
"mina küll mingite noorte poiste järgi sõitma ei hakka"
Carmeni juures oleks Jessika juba nutma hakanud, aga sellest ma rääkida ei viitsi, sest no for real on mul temast natukene kopp ees.
Sõime- rääkisime juttu- kaklesime sellepärast, et mis seebikat me vaatame.
lühikokkuvõte. siis hakkasime Ardo juurde minema, aga kuna mu Jess oli nii sad, siis küsisime, et kas ta tahab üldse tulla. Vastuseks tuli "ei taha", aga seda oligi ju arvata. viisime siis Jessi koju ja andsin talle oma arvuti, et tal ikka igav ei hakkaks.
rääkisin veel empsiga enne, kui ära läksime. ta on sellest päevast peale minuga nii hea olnud.
igatahes Ardo juures oli väga vinge. kohe väga-väga-väga vinge. saime Ann'iga oma luuletuse Jarmole ära loetud ja proovisin jälle midagi esimest korda. meeleolu oli samuti väga kõrgel mingi hetkeni, kuni ära kammis ja emohetked kohale tulid. ma täpselt ei mäleta, mis kell me Ann'iga Jarmo ja Kaljuga Kadrina saime, aga pm kohe tuli Leenu ka sinna. kammisime Kadrinas ja siis millegi pärast läksime Viitnale Arturisse sööma, õigemini Leenu sõi, me istusime.
MUL ON ANN'I PÄRAST HEA MEEL!
(that awkward moment jälle, kui kuulan playlisti ja siis järsku hakkab käima laul, mida Sa ise laulad. kole)
see päev oli ikka päris metsik.
hommikul tuli Jessi jälle minu tuppa ja tegi suuri silmi, kui ma ütlesin, mis kell ma koju jõudsin.
ja siis hakkasime Tallinna minema, tee peal mõtlesin RR 123'le sünnipäevaks luuletust, loodan, et talle meeldis see vähemalt caz i'm da best.
tegime Jessikaga bye-bye ja pärast seda tulime ära. ma helistasin kohe empsile ja karjusin PIDUUU, isa lisas "kata laud ära ja pane liha lauale".
teepeal sain ma veel päris huvitavaid kõnesid.
aga nüüd ma rohkem ei kirjuta, ma hakkan Ardo sünnipäeva pilte vaatama, jesjesjooo

a ja ma ei ole vist lugenud mitte kunagi nii huvitavat intervjuud nagu on see http://www.ehh.ee/?main_id=13&text_id=349

Kommentaarid

Populaarsed postitused