Jumal Sa näed ja Sa ei mürista

täna käib terve see postitus nende kolme pildi ümber. ütlen kohe alguses ära, et mul ei ole emotuju vaid teate küll neid mõtteid mis ei lase teil õhtuti uinuda. see on see mõte, mis ei lase mul täna uinuda. minu tuju on väga hea, ainult ma olen väsinud. kui ma nüüd täiesti aus olen, siis ma ei olegi veel ääretult kurb olnud, kui nüüd välja jätta see üks päev, kus ma olin väga shokeeritud, aga. ma ei oska seda ise ka seletada, ütlen vaid nii palju, et elu ilma selliste uudisteta pole mingi elu. 
ühesõnaga ma usun, et kõik inimesed on mõelnud, miks inimesest hakatakse hoolima/lugupidama alles siis, kui neid hakatakse kaotama. inimesi taasavastatakse liiga hilja. aga miks nii on? 
ma juba nii väga igatsen inimesi, kellega sai kunagi väga vingeid aegu veedetud. nüüd aga on kahjuks igasugused suhete taastamised täiesti välistatud, sest inimesed on nii palju muutunud. liiga palju. nad on nii ükskõiksed. enam-vähem elavad elu lause "mis oli, see oli" järgi, aga ma ei taha nii. ma tahaks ja elangi lause "kes minevikku ei mäleta elab tulevikuta" ja mäletan minevikku. (jah, ma mäletan. mu mälu mäletab, kui mõtlema hakata.) ja see on hea.
aga inimesed, see on postitus, kus te võite isegi anonüümselt oma arvamust avaldada, sest ma tahaks väga teada, mida teie arvate sellest.

Kommentaarid

  1. Ma paneks siia mingi miljon like(suurest rõõmustusest kirjutasin like ka valesti esimese korraga- laiki)
    Mina hoolin juba varem, aga Sa ju tead.. musi!

    VastaKustuta
  2. ma ei ole ükskõikne

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused