"Ilus, aga loll."

Esmaspäeval oli meil enam-vähem nagu mingi viktoriin kirjanduses. Keskkooli õpilased muidugi kõik teavad seda, sest see oli vist üle keskkooli mingi viktoriin. Ühesõnaga, seal küsiti igasuguseid kultuurisündmuste ja -preemiate kohta küsimusi.
Täna, kui meil oli HUSO kirjandus saime me pikki päid ja jalgu selle eest, et meie, husokad, nii vähe punkte saime. Ma ei tea, kas ma peaksin tundma häbi või ei. Olgugi, ma tean, et kõik mis minu jaoks oli tähtis, seda ma oskasin sinna kirjutada. Ma teadsin, et Rakvere Teatri etendus "Isade maa" põhineb August Gailiti teosel. Hetkel see ei ole oluline, mida mina teadsin või mida ma ei teadnud, aga rääkida ma tahtsin sellest, kuidas minule igati sümpaatne Liivi Heinla, meid täna kohutavalt maha tegi.
"Siis, kui oli keskkooli suundade paika panemine, siis nii paljud õpetajad ütlesid mulle, et humanitaar-sotsiaal suuna võtavad need, kes kusagil mujal hakkma ei saa. Aga mina vaidlesin vastu, et siia suunda tulevad ikka need, kes on sellest huvitatud." - Juba selle jutu peale pöörasin ma oma pilgu Kristiine ja Pillerini poole ja ütlesin: "Ma lähen kohe närvi."
Sellepeale ütles Heinla: "Aga nüüd mul on tunne, et ma pean minema ja neile õpetajatele ütlema, et neil oligi õigus." - okei, see ajas mind kohe eriti vihaseks. Olin kohe kurjas mõttes tuline rebane. Ma lootsin, et ta ei hakka minu kohta nimeliselt midagi ütlema, kuna siis ma kardan, et ma ei oleks suutnud oma suud kinni hoida, kindlasti oleks ma talle öelnud a.la lause: "Istume nüüd kõik maha ja rahuneme. See ei ole veel maailmalõpp."
Siis leidis ta endale Mariliisi, kelle kallal nokkida, aga Mariliis seda muidugi teha ei lubanud.
Nad vaidlesid.
Ikka nad vaidlesid.
Siis läbi lilliede saime me kõik aru, et õpetaja ütles, et me oleme lollid. See käis umbes niimoodi..
"See on nagu ühest filmist, kus lõpus lendab kaadrisse suur ja ilus liblikas. Hästi värviline liblikas. Sipelgas vaatab teda alt ja ütleb: "Ilus, aga loll.""
Ja nii see oli. Ma olin tuline nagu tulirebane.
Aga, et te kõik asjast õigesti aru saaks, siis ei ole mul Liivi Heinla vastu mitte midagi. Ta meeldib mulle väga. Mul on väga raske kuulata, kuidas nii mõnigi teda kogu aeg kirub, sest minu jaoks on ta vägagi sümpaatne õpetaja ja ta tõesti meeldib mulle.

Kommentaarid

Populaarsed postitused