Midagi muud 14

Tänane õhtu on olnud mu jaoks kuidagi väga kurb, seega teen ära selle postituse ja lähen magama. Äkki homme on kõik ilusam! Et siis..
Ma ei ole väga suur loomasõber. Ma kardan koeri. Ainukesed loomad, keda ma reaalselt jumaldan on hobused ja bernhardiinid. Hobustega olen ma põhimõtteliselt üles kasvanud, sest mu onul on ratsatalu ja ma veetsin ja veedan ka praegu väga palju aega suvel seal.
Koerte poolepealt tundub nagu, et ma räägin endale vastu. Kardan koeri, aga jumaldan bernhardiine. Aga nii on.. vaatamata sellele, et nad on ühed suurimad koerad, nad ilastavad ja on kohati vägagi kurjad ma ikka jumaldan neid. Aastaid tagasi oli mul ka üks. Suur, ilastav, sõbralik bernhardiin nimega Bärry. Ta oli ikka hullumeelne koer. Mu suved polnud mitte kunagi olnud nii lõbusad, kui need olid siis, kui ta elus oli. Mängisime Rihardiga kogu aeg. Ma praegu muigan siin arvuti taga, sest mulle tuli meelde, kui mustad ja märjad me siis kogu aeg olime, sest.. no.. ta ikka ilastas korralikult.
Ma mäletan seda päeva nii hästi, kui vanaise Bärry tõi. Istusin empsi ja tema sõbrannaga köögis, katsin lauda, kui tuli vanaisa ja ütles, et meile tuleb veel üks külaline. Emps ütles mulle, et ma kataks siis veel ühe koha, kui järsku vanaisa ütles: "Lisete, tule koridori." Kui ma koridori jõudsin, siis jooksis minu poole pisikene, karvane ilastav bernhardiin. Esimene asi, mis ma tegin.. karjusin emale koridorist: "Võid taldriku ära võtta, talle pole laua taha kohta vaja." Teine asi, mis ma tegin.. helistasin Leenule, et öelda: "MA SAIN KOERA!" Ka Leenu oli peagi kohal, minu uut lemmikut vaatamas.. Imeline ikka! Koer on tõesti inimese parimsõber!
Nii need aastad möödusid, kui ükspäev mulle teatati, et Bärry on surnud. Ta oli üle aia hüpanud ja ketiga kinni jäänud. Mulle tuleb ikka veel pisar silma, kui ma tema peale mõtlen. Vahel, kui mul suur igatsus peale tuleb vaatan ma Geethe bernhardiinide pilte või jalutan tema majast mööda..
Nad on maailma kõige imelisemad loomad!
Geethe Kaso pilt!

Kommentaarid

Populaarsed postitused