"Pole võimalik kirjutada head laulu lõbumajast, olemata seal ise käinud." - W.W.Guthrie

Mulle meeldib koolis olla, eriti siis, kui tunnid on arvutis ja ma saan oma aja blogis kulutada. Imeline.
Hetkel on suhteliselt kohutav olukord, sest see siin klassis piniseb üks arvuti nii kohutavalt, et meil kõigil on tunne, et meie pead plahvatavad kohe.
Lisaks on mu kõht terve päev valutanud. Aga selle juures on naljakas see, et mu meeleolu on ikka hea. Ma olen selle kõhuvaluga juba ammu harjunud, veidike küll häirib, aga enam ei ole see suur viga. Vanasti oli see ikka hullem, siis ei olnud sellega võimeline üldse elada.
Kui aus olla, siis ma tahaksin tegelikult juba kodus olla, et ma saaksin teile kirjutada ühte postitust, mida ma praegu kahjuks teha ei saaks ja ei jõuaks ka. Samas teie jaoks ei mängi see postitus mingit rolli, enamus teist naeravad mu välja ja mõtlevad, et ma olen peast täiesti põrunud. Üks inimene niigi räägib, et ma olen seepärast imelik. Aga ma pidin olema hea imelik, mitte halb imelik. Imelik või mis?
Tüdrukud räägivad "Somebody that I used to know" loost. See on hea lugu, aga kahjuks on see juba nii ära leierdatud. Ma olen hakanud raadiot kuulama, hommikul ja õhtul või noh õigemini kogu aeg, kui ma kodus olen kuulan ma raadiot. Enne kuulasin Skyplussi, aga selle sama loo pärast ma seda enam ei kuula, kuna terve päeva jooksul lasti seda lugu üle kümne korra kindlasti. Ma pidin ausalt raadio aknast välja viskama, kui see lugu viimast korda tuli. Aga õnneks avastasin ma, et mu lemmikraadio ei sahisegi mu toas enam ja hakkasin seda kuulama, aga see on juba teine teema! Minu aeg on sisustatud ja tund ongi läbi. Ilus!

 

Kommentaarid

Populaarsed postitused