Postitused

Kuvatud on kuupäeva aprill, 2012 postitused

Kristiinele

Kujutis
Kuna Kristiine ütles, et mul on ilus dp ja ta tahaks seda suuremalt näha, siis palun!

Tartu

Kujutis
No nii.. Käisime reedel Mattiase, Heivo, Ann'i ja bioloogia õpetaja Pungaga Tartus. Me osalesime ühes projektis, mis oli seotud oma kodukoha veekogu uurimisega. Meie uurisime siis Loobu jõge. (Võib-olla olete sellest lugenud, sest sellest kirjutas Maarja Vaikmaa Virumaa Teatajasse ka. Meist Ann'iga olid pildid ka seal!!) Kohe alguses, kui sinna jõudsime, siis seal oli ilm nii ilus. Kadrinas oli eriti kole ilm hommikul.. Saime sealt mingid kaelakaardid ja märkmiku + veel mingi raamatukese. Mattias muidugi ei saanud olla nagu meie, ta oli V.I.P ja Heivo ei leidnud pildistamiseks oma kaarti üles. Kohe alguses oli energiaamps. Nagu näha olime me kõik uhkesti seda lauda rüüstamas. Sõime kõik korralikult kõhud täis, sest konverents oli pikk ja hommikust ei jõudnud kodus keegi süüa. Siis oli vahepeal pikk konverents, mis oli minu ja ka teiste (v.a. Punga) jaoks igav. Muidugi tegid nad suurepärase töö, et nii mahukad teemad 45 minutiga kokku võtsid, aga siiski.. jube igav hakkas. Üks…

Jee-jee-jee!

Kujutis

Suren 9 päeva varem

Kujutis
Täna ei ole mul tõesti mitte midagi muud siia kirjutada, kui ainult kurta.
Ma olen kurb. Samas olen ma nii energiline, sest olen joonud väga palju energiajooki. Aga miks ma kurb olen.. Ma olen kurb sellepärast, et inimesed ei suuda aktsepteerida minu asjade ümber jutustamist. Ma ei oska tõesti asju kiiresti rääkida ja paljudele see tõesti ei meeldi. "Läksin koju, tee peal nägin kassi" vabandust, aga minu jaoks on see igav.
Ma vihastasin täna päris korralikult. Võib öelda, et olen siiani kurb ja vihane. Tõesti, te ju teate, et ma räägingi asju pikalt ja detailselt. Jah, mõnda asja tõesti pole vaja öelda nagu näiteks "läksin trepist üles" vms., aga ma lihtsalt ei saa muud moodi. Mulle meeldib rääkida pikalt.. Ja vabandust, kui te ei viitsi mind kuulata või kui teile ei meeldi see, et ma nii pikalt räägin. Te ei pea mu käest siis asju küsima. Tõesti, ei pea.
Samas teie, kellele meeldib minu blogi lugeda.. kas te kujutaksite ette, milline see blogi oleks, kui ma oleks …

Siis, kui Lisetel mõistus peas ei olnud..

Kujutis

Cold hands, warm heart

Kujutis
Ja nüüd on lõpuks käes see aeg, kui ma võtan ennast kokku ja kirjutan siia postituse Heleenest. 
Leenu oli tõesti minu esimene sõbranna, esimene parimsõbranna. Ta oli esimene inimene, kelle eest ma võisin välja astuda nagu emalõvi oma poja eest. Ma olen täiesti kindel, et kui küsida mu käest küsimusi mu lapsepõlve kohta, siis iga küsimuse vastuses oleks Leenu nimi vähemalt ühe korra sees, sest ausalt, me tegime vanasti kõike koos. Ka praegu teeme, aga nagu ikka on ajad muutunud, vahele on tulnud uued inimesed. Ma ei taha nüüd väita, et mul oleks midagi selle vastu, et on olemas Kristiine, Ann ja Pillerin. Ei, sugugi mitte. Ma olen väga õnnelik, et mu lapsepõlvemälestused on seotud sellise inimesega nagu selleks on Heleene. 
Kui ma hakkasin praegu mõtlema Leenu iseloomu peale, siis seda ei anna absoluutselt võrrelda sellega, milline ta väiksena oli. Kui me oleks olnud põngerjatena sama metsikud, kui praegu siis ilmselgelt poleks mitte ükski suvi Pärjast mitte midagi alles jäänud. 
Ma tean…

Leenu sünnipäev!

Kujutis

Vana jama uues kuues.

Teen oma blogi korda. Kustutan ära vanad draftid, mis alles on ja huvitavamad kirjutan siia ka, et kunagi ikka midagi meenutada oleks.
29.01.2012 olen ma kirjutanud postituse pealkirjaga "Kes Sa oled ilus naine?" ja sisu on järgmine:
"Ma näen Sinust ikka veel imelisi unenägusid, kuigi ma ei peaks neid vist enam nägema. See tähendab, et ma ei tohiks neid vist enam näha. Ma ei saa isegi lugusi kuulata, ilma, et ma Sulle mõtleks." Sellest saab vist ainult üks inimene aru.
Järgmine postitus on 17.12.2011 ja see on kõige segasem postitus, mis ma üldse lugenud olen, täielik.. ma ei tea mis.
"Sõin praegu ära suure hapukurgi ära, sest olen mega üksi."
12.11.2011 olin ma vist väga segaduses, sest mind valdasid järgmised küsimused:
"Miks peab kõik nii keeruline olema? Miks inimesed peavad olema nii tujukad? Miks tujud muutuvad nii kiiresti?
Ma ei tea. Keegi ei tea."
10.11.2011 - "Mul ei ole vaja sellist koormust. Ma ei jõua 7 päeva nädalas tööd teha ja …

Palun vabandust!

Nii, nüüd ma palun vabandust, et ma pole Leenust kirjutanud, aga ma tõesti pole jõudnud. Hetkel olen ka Leenu juures ja meil on väga hea. "Ma arvan, et see on Sinu viga." Okei, jätan meelde. Kirjutan siia hetkel ipadist asju, et ma homme saaksin inimestele meelde tuletada, juhuslikult, kui ma ise asju ei mäletaks, aga seda ma ei usu. Hetkel on mul ikka nii hea olla, et ma istun üksi diivanil ja kuulan, mis teised räägivad ja kirjutan blogi. Vb kedagi tõesti huvitab see, mida ma prawgu kirjutan, aga, kui aus olla, siis siin on päris keeruline kirjutada. Jejee. Muideks, ma armastan teis kõiki ja te olete mulle väga kallid!! Like ja hot!! Haha :))

PALJU ÕNNE LEENU! :):):)

Kujutis

Dinner for Schmucks

Kujutis

Keefir on hea!

Kujutis

WOW WOW WOW

Kujutis
Ja nüüd on käes see hetk, mida nii paljud ootanud on. Lühike kokkuvõte sünnipäevast. Ma ei saa muidugi kindlalt väita, et see lühike tuleb, kuna, kui ma hoogu satun võib tulla see väga-väga pikk.
Kõik algas sellega, et ma ärkasin äratuskella peale kell 9.00, sest kell 10.30 oli juba kooli eest väljasõit Rakvere esinema. Jumal tänatud, et mu ema mind üles laulma ei tulnud, sest need üles laulmised ja niisama juhuslikult laulmised on kohutavalt that awkward momentid. Panin ära mõned like'd ja tänud facebookis, kui mu tuppa tuli mu ema. Istus mu kõrvale ja kallistas ja soovis õnne. Mingil hetkel ta hakkas nutma, mille peale mina ütlesin: "Ära nuta, muidu hakkan mina ka nutma!" Ja kui ma olin jõudnud selle lause ära öelda hakkasin ma ka nutma. Nii me siis istusime, kallistasime ja nutsime. Siis soovis mulle õnne onu, see oli suhteliselt lambikas soov. Aga kuna siis oli kell juba nii palju, et ma pidin oma esinemise asjad kokku panema, läksin ma Rihardi suurde kappi oma riide…