"You're really weird." "Yeah, I know."

Kui ma olen oma mõtetes, siis on mul kuri nägu ees. Praegu ka. Istun voodi peal, kuri nägu ees ja mõtlen, mida ma siia kirjutan. Ma suutsin välja mõelda juba nii palju, et ma pean täna siia ühe postituse tegema, mis on natukene rohkem kui kümme rida pikk. Miks? Sest mul on tunne, et ma olen oma blogi unarusse jätnud või siis mul ei ole aega olnud seda täita. Kui ma valin teise variandi, siis ma ilmselgelt valetan, sest iga õhtu ma istun arvutis ja passin tühja. (Käin söön vahepeal kooki, sest Rihard tuli nii armsalt: "Lisete, täna on Papa sünnipäev, tule, lähme sööme kooki." Kas ta pole mitte armas?) Meekook oli, kui hea!
Ühesõnaga.. Ma tahaks nüüd kirjutada paarist asjast, mis mu südamel on.
Esiteks on mul viimasel ajal kuidagi tühi tunne. Okei, mul on sõbrannad, kellega ma olen tõesti viimasel ajal paremini läbi saama hakanud, aga samas ma tunnen, et ma olen ikka kuidagi üksi. Eriti õhtuti, aga no ilmselgelt pean ma endale tegevuse leidma, millega õhtuti tegeleda, sest kell 9 magama minemine ei ole minu jaoks. Ma olen ikka selline ööinimene.. Hetkel on mul mõttes üks asi, millest ma loodan kunagi ka asja saab, aga sellest räägin ma lähemalt alles siis, kui see täiesti kindel on.
Juba rohkem kui nädal tagasi rääkisin ma Pillerinile, et mu elu on nii igav, kõik läheb ilusti ja draamat pole. Üks päev, noh, see sama 30s vastu 1st oli mu draamapäev. Ma ise enam ei mäletanudki, et ma olin Pillerinile kurtnud, et mu elus pole draamat. Pärast seda päeva ta tuletas mulle seda meelde, et ma olin draamat soovinud. Nüüd ma mõtlen, kas see oli ikka hea, et ma seda soovisin. Olen päris pikalt mõelnud, kas see oli hea ja nüüd ma tean, et see siiski oli hea, et see päev niimoodi läks ja lõppes, nagu ta läks ja lõppes. Tegelikult ma hakkasin kirjutama sellest, et mu elu on igav, sest loen Taavi Rokka tweete ja mõtlen, et tal on seal sõjaväes ka huvitavam, kui mul siin.. Loodan nüüd, et kohe-kohe ukse taga olev nädalavahetus toob minuni kaua oodatud särtsakuse ja kui, siis ka natukene draamat, sest draama lisab asjadele alati vürtsi.
Täna tegime Pilleriniga ajaloos kerge ülevaate meie 2011 aasta Türgi reisist. Ma olin väga pettunud, kui me ei jõudnud kõike rääkida, mida me tahtsime või siis mida ma tahtsin. Ma ei teagi, kumb õigem on. Aga no mis seal ikka, eks ma siis täna magama jäädes räägin endale seda rääkimata lugu unejutuks..
Täna hommikul ärkasin ma natukene varem, et uurida välja, mida mu nimi tähendab ja miks mulle selline nimi pandi. See oli meie HUSO kirjanduse kodutöö. Sain siis pärast pikka otsimist teada, et Lisete nimi on tulnud Lisettest (poleks uskunudki eks?), mis on omakorda tulnud Elizabethi nimest. Minu nimi tähendab Jumalale pühendumist ja õnnistust. Päris koomiline on minu jaoks see, et see tähendab JUMALALE pühendumist, sest ma ei usus Jumalasse, aga kui see tõesti nii on, siis ma loodan, et ma leian kunagi kellegi, keda pidada oma nö. Jumalaks ja siis temale pühenduda.
Kuna pidin välja uurima ka selle, miks mulle selline nimi pandi helistasin emale, sest selleks ajaks oli ta juba tööle läinud. Kõige pealt hakkas ta mulle õhku ahmides rääkima, et kus tema teab mida mu nimi tähendab, mille peale ma talle juba ära seletasin, mida see tähendab. Isegi tema poolt tuli väike naerupurse ja lause: "Naised, teate Lisete nimi tähendab.." No see on mu ema! Lõpuks ta rääkis mulle, et mu nimi on tulnud minu vanavanaema Aliide-Lisette nimest. Mu emale meeldis ta nimi, aga nagu näha meeldis talle Lisete rohkem, kui Lisette ja nii saigi mu nimeks Lisete. Kui ma aga küsisin, et kas mu isal oli ka nimesoove, siis ema ütles, et isa oli väga rahul Lisete nimega, kuna tegu oli siiski TEMA vanaema nimest saadud nimega.
Nüüd on mul kõik meelest läinud, millest ma siia alguses kirjutada tahtsin.. Aga ma olen kindel, et ma jõuan siia täna veel..

Lõpetuseks palun visake pilk peale ja laske oma kujutlusvõime valla.. Aitäh!
https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDd2al85czFGcWg4NHlJWElRYkJod2c6MQ

Kommentaarid

Populaarsed postitused