Kui midagi on, siis on kõik ikka ühel ajal.

Minu inimestest on msn'is sees ainult vennad Aruojad, teised on põhimõtteliselt kõik Marveni juures peol. Selline see elu on.

Mu sees on praegu rahu. Kõik on kuidagi okei, kõik on kuidagi imelikult okei. Ma olen küll mega väsinud ja ma tahaks magada ja ma tahaks lihtsalt olla oma voodis, oma ära magatud kaisukaruga ja lihtsalt olla. Vahepeal süüa, aga siis jälle olla. Aga praegu ma seda teha ei saa ja ega pole hullugi. Ma olen sõlminud rahu iseendaga ja mul on tänu sellele hea. Ma tean mida ma tahan ja ma tean, mida ma pean tegema selle nimel. See kõik ei saa kerge olema, aga kes ütles, et elu on kerge? - nagu mu emale meeldib öelda. Mul on ilgelt vedanud oma vanade ja uute sõpradega, kes on aidanud mulle mõistust pähe panna. Mu mõistus on nüüd peas.
Võib öelda, et ma olen õnnelik.
Mul on jälle peal see hoog, kus ma tahaks hästi palju kirjutada, hästi paljudel teemadel, aga kui ma kirjutama hakkan jõuan ma ära kirjutada ainult paar lauset ja siis kaob mõte ära ja pähe tuleb juba uus. Minus on üldse viimasel ajal tärganud selline kirjutaja pool. Pean tunnistama, et pastakas libiseb paberil palju paremini, kui näpud klaviatuuril.
Ma tahaks oma rahu paberile panna. Mu vanaema ütles mulle kord, et kui ma olen millegagi rahul, siis ma pean selle kuhugi jäädvustama. Nüüd ma jäädvustangi seda igale poole korraga ja siis mu rahu ongi igal pool.
Nüüd läheb mul mõte käest ära ja ma alustan uuesti.
Publish ja new post, sest aega mul täna on küll ja rohkemgi veel.

Kommentaarid

Populaarsed postitused