See pole küll see, aga..

Ma lubasin eile, et ma kirjutan siia millestki, millest ma mitte midagi varem rääkinud pole. Ma lubasin seda ja ma täidan seda. Oleneb ainult, kui hästi või ausalt ma seda teen.
Ma lubasin, et ma kirjutan millestki, millest ma mitte kunagi varem rääkinud pole. Tegelikult need minu inimesed, minu kõrval teavad seda juba ammu. Nad teavad põhimõtteliselt kõike, aga lihtsalt mõne inimese heaolu nimel on parem, kui ma siin postituses ei maini mitte ühtegi nime.
Ma armastan.
Ma armastan ühte inimest, kellelt ma vastuarmastust ei saa. Ei ole saanud, ei saa, ega arvatavasti ei hakka mitte kunagi ka saama. Ma armastan. Teate küll, kui raske on vahepeal olla. Lihtsalt olla ja vaadata, sest sõnad rikuksid asja.
Mul on valus.
Mul on valus lihtsalt niisama istuda ja vaadata, kuid ma tean, et kui ma midagi ütlen, siis see rikub kõik asja ära. Mu elus juhtus suvel üks asi, mis muutis mu elus päris palju. Ma olen rohkem omas mõtetes, ma olen .. ma kardan rohkem. Aga ma ei unusta mitte kunagi. Ma.. ma olin armunud ja.. enam ei ole. Mu sees on tunded, mis ei kao mitte kunagi. Mu peas on mõtted, mis ei kao mitte kunagi. Mu elu on nüüd teistsugune. Ma armusin ja nüüd sain haiget. Kuid see on hoopis teistsugune haiget saamine.
Ma isegi ei tea, mida ma räägin. Ainuke asi, mida ma tean on see, et ma armastan. Ma armastan Sind, kelle nime ma öelda ei saa.
Ma lubasin endale pärast seda suvist õnnetust, et ma ei hoia asju enda teada. Ma kirjutasin näidendi, sellest kuidas inimesed ei tohi asju enda teada hoida, kuid praegu ma tean, et ma teen hoopis vastupidist. Ma tean, et kui ma asjad välja ütleks, siis muutuks kõik aina raskemaks mu jaoks.
Ma kardan.
Ma kardan, et tänu nende asjade välja ütlemisele ma kaotan oma elust palju inimesi.
Gertsu kirjutas mulle eile: " Kuula mind kullake, ma räägin surmtõsiselt. Sa jõuad elus kaugele, kui jätkad praeguse sarnaselt. Sa pole siiani elus midagi valesti teinud ja kui Sa seda arvad olevat, siis tea, et need on kogemused, mis takstavad järgmine kord Sind valesid valikuid tegemast, need toimivad nagu kaitseinglid. Sa oled väga siira ja puhta hingega, Sul on süda õiges kohas, väga õiges! Sa oled loomeinimene, suudad sünnitada kas või teksti kujul midagi ülimalt kaunist. Kuid Sind katab tulirebane ja see on hea!! seda ei olnud Sul siis, kui me tutvusime, Sa said selle hiljem, kuid see on hea ja kui mina või keegi teine on öelnud, et ei ole, siis ära kuula. See on see, mis Sind vahel teistega võib tülli ajada, kuid ilma selleta ei suudaks Su hing ja Su süda säilitada seda, mis nad on. See kaitseb Sind! Ära lase sellel sulada. Usu mind. Kui räägitakse, et igal inimesel istub õla peal ingel või loom, siis Sinu õla peal istub rebane. See on hea, et Sa tead, et ta seal on. Sa vähemalt tead, milline ta on ja milleks ta võimeline on." "Ma ausalt ei tea, miks ma seda Sulle siin kell pool 1 kirjutan, aga mulle tundub, et Sa vajad seda hetkel."
Tal oli õigus. Ma vajasin seda sel hetkel. Tema eilsed sõnad panid mind mõtlema. Ma mõtlesin nende üle kella poole neljani hommikul. Ta sõnad muutsid mu tänase päeva ilusaks. Ma teadsin tänu temale jälle mida ma elult tahan, kes on mu jaoks need inimesed, kellega ma saan olla mina ise ja kellele ma saan rääkida kõigest, kellele ma saan rääkida sellest postitusest ka nimeliselt.
Mulle meeldib, õigemini mulle meeldid Sa. Hoopis teine inimene, keda ma armastan. Sa meeldid mulle ja ma tean, et ka seda välja öeldes muutuksid asjad täiesti ja kõik oleks hoopis teine.
Mul on hea meel, et ma seda praegu teen, sest ma tunnen, et tänu sellele on mul homme ka hea ja ilus päev. Ma tunnen, et ma saan homme jätkata oma tööd, tegevusi mida mul on nii palju, et ma saan jätkata neid hea tuju ja entusiasmiga. Mida aeg edasi, seda rohkem saan ma aru, mida rohkem läheb mulle korda see, mis ma teen. Mul läheb palju rohkem korda see, kus ma seda teen ja kellega.
Ma olen rahul.

  • Homme täidan ma oma sõbannade soovi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused