Ma olen halb tütar.

Ma ei tea, kas te olete märganud või ei, aga minuga ei ole kõik korras. Ma ei ole juba ammu mina ise ja ma ei oska mitte midagi teha, et jälle iseendaks muutuksin. Väga paljud toredad inimesed on tahtnud teada, et mis minuga lahti on ja mis asi mulle sellise emotsionaalselt ebastabiilse seisundi põhjustanud on. Ma valetaks, kui ma ütleks, et ma ei tea. Ma tean. Ma tean seda väga hästi, aga ma ei räägi. Iga kord, kui keegi mu käest midagi küsib mõtleb ma peas endamisi valmis lause, millega ma saaksin kõik oma probleemid välja öeldud, kuid mu suust tuleb ikka välja lause: "Ma ei räägi."
Ma läksin eile oma emaga tülli. Ma nutsin ja ütlesin talle, et tema on viimane inimene, kellele ma räägiks, mis mul viga on. Ma tean, et ma tegin paljude arust valesti, aga saage aru. Mina ja mu ema oleme täiesti erinevad inimesed. Ma ei kujuta ettegi, et ma räägiks oma emale poistest, kes mulle meeldivad; poistest, kes mulle haiget teinud on või ma ei tea millest muust veel. Ma lihtsalt tunnen oma ema liiga palju ja ma tean milline ta on ja ma tean, mida ta mulle vastu ütleks. Ta on pedagoog. Ta on isegi kodus pedagoog. Ta on sündinud pedagoog. Jah, me läksime eile tülli ja ma sain teada liiga palju asju, mida ma teada ei oleks tahtnud. Kõikide nende asjade meenutamine tekitab mulle praegugi silmanurka pisaraid. Ma nutsin eile nii kõvasti, et mu silmad olid täna paistes. Ma polnud ammu NII kõvasti nutnud. Tõesti. Ma kartsin eile. Ma kartsin terve oma pere eest eile. "Kas Sa oled mõelnud, mis siis saab, kui mind järsku enam ei ole?"
Ma kartsin ja kardan siiamaani. 
Ma tahaksin rääkida kellegagi, kes mind ei tea ja kes mind kuulab ja oskab mulle kaasa rääkida ja aidata. Ma tahan minna psühholoogi juurde. Siinkohal ma tahan saata perse kõik need, kes arvavad, et psühholoogi juures käivad ainult hullud ja peast täiesti segased inimesed. Minge perse!
Kas te olete kunagi mõelnud, mida te tegelikult inimestes näete? Kas te olete mõelnud, mis võib toimuda nende sees? Mis võib toimuda selle suure naeratuse ja säravate silmade taga? Kas te olete mõelnud mis elu elavad koolis populaarsed inimesed pärast tunde? Kas te üldse olete mõelnud milline see elu on?
Praegu on ideaalne võimalus vaadata ja mõelda. Mõelge, mida te tegelikult näete, kui te inimest vaatate.
Kas te näete neid punaseid juukseid ja musti kandilisi prille, mille taga on pruunid silmad? Või te näete hoopis murtud südant ja kurba hinge? 
Mõelge!

Kommentaarid

  1. Jah, perse kõik need, kes arvavad, et psühholoogi juures käivad ainult hullud! Hullud käivad psühhiaatri juures! Psühholoogi juures käivad need, kes otsivad vastuseid oma küsimustele, psühholoog juhib nad oma õppinud inimese küsimustega õigele teele tagasi.
    Terv, K

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused