Postitused

Kuvatud on kuupäeva detsember, 2012 postitused

"Ma olin kunagi armunud, aga täna teda enam ei ole."

Kujutis

"Mis ühel õnn, on teisel ainult pete."

Miks ma siin olen?
Kell on kolm öösel, ma vahin lakke ja kuulan ühte plaati. Plaati, millest ma teile kohe täpsemalt räägin, sest see on midagi väga head! Nimelt sain ma jõuludeks ühelt väga armsalt inimeselt ühe väga armsa plaadi. Plaadi mille sisu teeb mu kõrvale pai. Need paid on sellised hästi pikad ja hästi mõnusad. Väga-väga mõnusad, nauditavad. Plaadi peale on kirjutatud "Rebasesilmadega tüdrukule" ja "Kui lähed, mine iseendasse." Mul on selliseid kingitusi saades alati ääretult hea meel, sest see näitab kui palju inimesed minust teavad. Kui palju nad teavad sellest mis mulle meeldib ja mida ma armastan. Sellel plaadil on imeilusad eesti keelsed lood, mida iga inimene ei tea. Pean tõdema, et minagi polnud pooli neid laule kuulnud, kuid nüüd..oskan ma neid laule juba peaaegu peast. Nii head! Nii ilusad! Aga see ei ole veel kõik (kõlas nagu top shop'i reklaam), sellel plaadil on iga laulu vahel ka luuletus. Imeline! Ausalt täiesti imeline! Kui ma kuulsin …

. . .

Kujutis
Ma olen oma elu perse keeranud. Ma olen keeranud perse nii palju suhteid. Ma ei oska suhela enam inimestega kes mulle mega olulised on. Ma ei ütle, et olid, vaid siiani on, sest vaatamata sellele, et ma nendega enam suhelda ei oska on nad kallid endiselt. Selle suhtlemise all ei mõtle ma silmas seda, et mul ei ole nendega enam ühist jututeemat vaid.. ma olen keeranud suhted perse. Ma ei julge ega oska nendega rääkida. Vabandadagi ehk. Ei julge. Ei oska.
Mu elu on jälle nagu üks suur tühi must auk. Kõik kordub taas. Jälle jõuludel. Jõulud, mis peaks olema rahulik ja ilus aeg. Jõulud mis minul mööduvad võltsnaeratuse, pisarate ja kurbusega.
Ma vihkan jõule.
Vihkan.

Soovin, et teie jõulud oleksid ilusad ja perekesksed!

Vahel teeb väike asi tuju heaks.

Kuna ma olen hetkel suhteliselt tujutu, siis lugesin ühte kirja, mis mulle saadeti. Tegelikult on see kiri vastuseks minu kirjale, aga siiski.. ma pole vist elu sees saanud nii ilusat kirja kelleltki. Need kes teavad minust ja minu asjadest midagigi, siis need saavad sellest rohkem aru. Igatahes, see kiri muudab mu tuju alati paremaks!


"Armas Lisete! Muidugi ma mäletan Sind ja oleks tore Sind jälle meie mail näha.. teeme küll hetkel remonti, kuid lõpptulemus tõotab väga vahva tulla :) Igal juhul olen esiteks üllatunud Sinu julgusest mulle kirjutada ja ülimalt tänulik Sulle imearmsate sõnade eest. Mulle meeldib alati ka oma õpilastele toonitada meie esivanemate tarkust, et sõnu ei tohi tühjalt lendu lasta. Sõnadega võib inimese taevasse tõsta või hoopiski põrmu paisata. Mina sain täna hommikul küll Sinu imearmsast kirjast tiivad :) ... ja olen ääretult uhke oma poegade üle, kes on kaunid kui Eesti männid, targad, viisakad, rõõmsameelsed ja üdini vahvad poisid. Sulle ja Sinu vanema…

Lisete, Sina siin?

Ma olen täna nii palju õppinud, et ma ei mäletagi millal ma viimati nii palju asju tegin. Tänu lühendatud tundidele jõudsin ma isegi Rakveres käia ja loosipaki asjad ära ostaks, lisaks sain endale käekella, mille üle ma väga uhke olen, sest mul ei ole kunagi korralikku käekella olnud. Kunagi kui mingi korraliku pildi sellest saan, siis näitan teile ka.
Tegelikult pean ma vabandama lugejate ees, kes juba täpselt 10 päeva ei ole siin mitte ühtegi postitust näinud. Ma ei ole mitte midagi huvitavat teinud, mille pärast ma siia ei peaks jõudma. Ma lihtsalt ei oska mitte milleski viimasel ajal kirjutada. Mitte miski ei ajenda mind siia kirjutama. Mul puudub igasugune motivatsioon igasuguste asjade tegemiseks.
Igatahes ma avastasin ennast täna mõtlemast inimeste peale, kes olid minu päevades väga olulised. Ma taipasin, et üks raskemaid asju siin maailmas on elada ja proovida elada ilma nende inimesteta, kes vanasti olid Sinu elus igapäevaselt. Ma rääkisin mõne inimesega iga päev ja nad teads…

Ainari hommikumõte nr1. - "Positiivsus on see, mis edasi viib!"