Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2013 postitused

"Suvi ja suits"

Kujutis
Käisin eile Leenuga Rakveres teatris Mait Jooritsa "Suvi ja suits" vaatamas. Ma pidin kirjutama sellest oma blogisse postituse, et teha sellele etendusele reklaami, et ikka kogu aeg saalid täis oleks.
Esiteks! See etendus vajab reklaami, sest see on lihtsalt suurepärane etendus, mida vaatama minna! Iga naine siit Kadrinast, Rakverest, Tallinnast, Pärnust, Saaremaalt või kust iganes .. iga naine peaks tulema Rakvere ja võtma endale selle aja, et istuda seal saalis ja nautida. Sest see etendus on väga-väga-väga nauditav. Näitlejad teevad absoluutselt suurepärase töö. Naistele on lava peal silmailuks Kristo Viiding, kes oma oleku, HÄÄLE ja veel paljugi muuga naistel seest surisema paneb. Naistega kaasa tulnud meestele teeb silmailu Natali Lohk, kes on laval kaunimana, kui kunagi varem. Tõesti, meie Leenuga vaatasime suu lahti teda, kui ta lavale tuli.
Teiseks! On näitlejate riided vapustavad! Tõesti, uskumatult kaunid! Nii ajastutruud ja inimesed nende sisse sobivad imeliselt…

*

Kujutis
"Ütle mulle, millest ma blogi võiksin kirjutada."
"Sa võid minust kirjutada."

See on ilmselt kõige populaarsem vastus sellele küsimusele. Aga kuna ma võingi hetkel sellest inimesest kirjutada, siis ma kasutan seda võimalust ära ja teengi nii, nagu ta soovis. Nime ma muidugi ei maini, sest siis on teil kõigil võimalik mõelda, mida te tahate. Muidu oleks ju täiesti igav ja no, kuulujutud peavad ju ka kuidagi tekkima ja mis saaks lõbusam olla, kui nuputamine, et kellest ma küll räägin ja siis oma arvamuste teistele rääkimine, millest üllatus-üllatus kuulujutud tulevadki.
Oma viimases asjalikus postituses kirjutasin ma, et olen tuttavaks saanud väga lahedate ja huvitavate inimestega. Järgnev postitus tulebki enam-vähem sellest, kui palju üks inimene võib teisele inimesele muljet avalda lihtsalt tänu sellele, et nad on nemad ise.
Tegelikult on asi nii, et seda inimest on suhteliselt keeruline teile siin kuidagi arusaadavaks teha. Ta on väga laheda olemusega ja jutuga. S…

Loodan, et ma olen oma nime nüüd vähemalt välja teeninud :)

Kujutis

Kolmapäeval ma vaatasin taevasse ja mõtlesin, et mitte meil ei ole aega veel, vaid et taevas on nii ilus!

Kujutis
Kui ma olin vahepeal enda jaoks natukene kadunud, siis võin öelda, et ma hakkan ennast jälle leidma. Ma olen nii paljutest asjadest (jälle) aru saama hakanud ja see on hea. Ma saan endale peaaegu iga päev uusi ja huvitavaid tuttavaid, kes on lihtsalt oma isiksustelt nii põnevad, et mul on lausa lust nendega aega veeta/juttu rääkida. Ma olin ükspäev nii positiivselt meelestatud ühe noormehe pärast, kellega ma suhtlema hakkasin, sest ta justkui süstis minusse mingit uut energiat. Rääkisin oma sõbrannale, et ma võikski iga päev mõne uue tuttava saada, sest need inimesed annavad mulle nii palju energiat. Nendega suheldes puhuvad nö. uued tuuled ja ma oleks nagu uues maailmas. Vana maailm on see, kus Sul ei ole mitte midagi, millega kedagi üllatada, sest kõik teavad juba, et Sa oled muusikakoolis õppinud saksofoni, põikflööti, blokkflööti või mida iganes. Uues maailmas on kõik veel avastamata. Ma ju armastan küsimustele vastamist ja mulle meeldib, kui inimesed on minust huvitatud, kui neid…

"Toredad mälestused ja kaunis koht" - R.L

Kujutis
Kui täna Riko kommenteeris mu pilti, mille facebooki panin, siis ma hakkasin mõtlema, et tõesti mu suvekoduga on meil nii mõnedki mälestused. See on ikka nii uskumatu, kuidas mingid kohad inimestele südamesse jäävad. Ma ei mõtle siin iseennast. Ma mõtlen siin teisi. Näiteks Maria (Leenu väike õde) küsis mu käest, millal nad meile maale külla võivad tulla, sest vanasti käisid nad kogu aeg ja vaatamata sellele, et väikesed (loe: Rihard ja Maria) meile tol ajal tohutult närvidele käisid oli meil seal mega tore.
See postitus tulebki sellest, kuidas ma maal käisin ja kui hea mul seal olla oli...