*

"Ütle mulle, millest ma blogi võiksin kirjutada."
"Sa võid minust kirjutada."

See on ilmselt kõige populaarsem vastus sellele küsimusele. Aga kuna ma võingi hetkel sellest inimesest kirjutada, siis ma kasutan seda võimalust ära ja teengi nii, nagu ta soovis. Nime ma muidugi ei maini, sest siis on teil kõigil võimalik mõelda, mida te tahate. Muidu oleks ju täiesti igav ja no, kuulujutud peavad ju ka kuidagi tekkima ja mis saaks lõbusam olla, kui nuputamine, et kellest ma küll räägin ja siis oma arvamuste teistele rääkimine, millest üllatus-üllatus kuulujutud tulevadki.
Oma viimases asjalikus postituses kirjutasin ma, et olen tuttavaks saanud väga lahedate ja huvitavate inimestega. Järgnev postitus tulebki enam-vähem sellest, kui palju üks inimene võib teisele inimesele muljet avalda lihtsalt tänu sellele, et nad on nemad ise.
Tegelikult on asi nii, et seda inimest on suhteliselt keeruline teile siin kuidagi arusaadavaks teha. Ta on väga laheda olemusega ja jutuga. Sellest ajast peale, kui ma teda teadnud olen (ajab mind ennast ka muigama, sest see aeg ei ole pikk olnud) oleme me rääkinud ikka igasugustel teemadel. Väga mõistlik jutt ja nalja saab isegi rohkem, kui oleks oodanud. Tegelikult ma ei tea, miks ma temast praegu postitust kirjutan. Nagu, keda huvitab, kuidas mul kellegagi jube hea suhelda on? Ma arvan, et see ei huvita mitte kedagi, kui siis ainult seda  sama inimest, kellest ma kirjutan, sest olgem ausad .. päris huvitav on ju lugeda, mida inimesed Sinust arvavad, seda enam, kui see on ainult hea.
Igatahes kui ma nüüd alguse peale mõtlema hakkan, siis ma arvasin, et Sa oled selline vastik ja kiuslik inimene. Siinkohal pole küll vaja küsida, et miks ma nii arvasin, sest ilmselgelt ei oska ma sellele vastata. Võib-olla Sa jätsid oma hoiakuga sellise mulje. Ma tean Sind arvatavasti ennem, kui Sina minu olemasolust üldse teada said. Aga sellega Sa oled juba kursis. Mind on alati vanemad inimesed huvitanud, sest nad on ju niivõrd suured ja targa ja kogenud. Haha. Aga tegelikult oled Sa ka ülitsill. Ülitsill just selles mõttes, et vaatamata meie suurele (hehehe) vanusevahele võtad Sa mind siiski kui normaalset inimest. Ükskõik kui veidralt see ka praegu ei kõlaks. Samas ma mõtlen seda, et eks lahedad inimesed leiavadki teineteist üles. Sest noh, ma olen väga lahe inimene.. Mul ei ole vist ammu olnud ühegi inimesega nii vaba rääkida. Ma tunnen, et ma võin ajada nii lolli juttu, kui ma tahan ja Sa saad aru, et see on see loll jutt, mida ei tasu uskuda, aga samas ma saan rääkida väga tõsist juttu ja Sa saad aru, et see on tõsine jutt. Aga siiski nali on põhiline. Ma olen ennast ammu nii hästi tundnud, kui viimastel päevadel. Ma olen nii palju naernud ja see on ju ainult positiive. Aa ja mis veel! Meil on samad huvid, nagu, kui lahe saab veel üks asi olla? Ideaalne ju! Ja on üks asi, mida me mõlemad ei salli, nii hea, et ma enam ainukene pole, nüüd mul on keegi, kellele rääkida, kui mõttetu ikka üks spordiala on. Ma tahaks veel öelda, et mul pole ammu olnud nii hea meel, et ma mõne uue tuttava sain.
Aa ja siis ma tahaks veel öelda, et Su välimusel pole viga midagi, seega sellest Sa võid oma emale rääkida, minu arust oled Sa väga nägus! (ma pean Sulle ka komplimente tegema, muidu on tasakaalust väljas see komplimentide jagamine..)
Aa ja siis ma tahan veeeel öelda, et vahel on mul natukene naljakas, sest Sa meenutad ikka nii väga V.t, et ma pean endale tükk aega selgeks tegema, et Sa siiski hoopis teine inimene oled. Aga ma olen sellega juba harjunud, sest, ega Sina ei ole tema moodi, tema on ikka Sinu.
Ja tegelikult tuleks mul veel neid 'aa ja siis ma tahan veel öelda' asju, aga ma ootan natukene veel ja siis teen kunagi uue postituse, kus ma saan öelda veel asju, millest ma Su juures aru saanud olen või siis kuidas Sa mulle mõjunud oled.
Aga viimane 'aa ja siis ma tahan veel öelda' tuleb ka ikka ära. Selleks on, et .. Sa oled SUPERCOOL!

Kommentaarid

Populaarsed postitused