Postitused

Kuvatud on kuupäeva september, 2013 postitused

Tallinn!

"Ma sõitsin täna Pillerini ja Heleenega Tallinna. Rongiga läksime. Mina olen alati arvanud, et rõngiga on kõige põnevam sõita ja nii ka seekord. Algselt läksime bussiga Tapale ja siis sealt kiirrongiga Tallinna. Alguses tabas meid kohe meeldiv kokkusattumus, kui rongi aknast meile lehvitas Maris, teda ei ole ikka väga pikka aega näinud! Leidsime endale lõpuks kolm kohta ühe noormehe juures. Oletan, et tal on palju armsaid sõpru, sest ta kätt kaunistas hulgaliselt sõbrapaelu.  Ta on ise ka tegelikult päris armas.. (Leenu ütles: ta on mingi viisteist)... (Rongis) Niipalju kui ma teda siit kõrvalt näen. Aga miks ma kirjutan? Algselt sellepärast, et tüdrukud kuulavad muusikat ja minul on kaasas ainult arvuti. Pillerin küsib pidevalt mu käest, et mida ma naeran kogu aeg. Ma ei naera, ma muigan. Ma muigan inimesi.
Otse minu ees on üks noor ema oma väga väikse lapsega. Laps istub oma helerohelises vankris ja nutab. Ema üritab teda vaigistada, aga see ei tule tal väga hästi välja. Äkki o…

Rott

Kui ma ostan särki,
ma ei vali värvi ega provokatiivset sõnumit,
mis võiks ajada kuivanud huumorisoonega tänaval liikuvat "tahan-võidelda" inimest närvi.
Ma ei vali logo, ma ei vali puuvilla, polümeeri ega päritolumaad
teadmaks, kas selle valmistas laps 
ning kas ta kaheksast kaheksani lõunata tehases nuppe vajutades vääriliselt tasutud saab.

Ma ostan särki.
Ma ostan särki, mille ainuke eesmärk on varjata ihu,
sest kihile kihi lisamine aitab varjata sisu.
Sest õues on jahe ja erekteerunud nibu 
esitlemist tauniv seadus on mugavam
nii mu tervisele kui ka neiule, kes näruse miinimumpalga eest töötab virus
tõestades mulle, et v-kaelus vajab küll rohkem totsi
kui tavaline mitte-nii-mitmeti-tõlgendatava kaelusega särk, 
kuid viimaseid kannavad ainult rotid.

Ma olen väsinud ostmast särke.
Ma olen väsinud andmast aru, et ka tavaline särk täidab eesmärke,
mille seadsid juba koopainimesed karusnahale pärast täpset tabamust,
head kõhutäit ning arutelu, mida teha jääkidega ning kuidas peita oma "va…

Eelneva postituse kohta

Nagu paljud (ma väga loodan) said aru, et eelmine postitus ei ole minu kirjutatud. Ma ei hakka avalikustama tema nime, kui ta seda soovib (ja kui keegi teist tahab temaga sellel teemal juttu edasi rääkida, siis kirjutage kommentaare ja ta vastab teile ise!) teeb ta seda ise.
Lubasin tal oma arvamuse minu blogis avalikustada, sest ma ise siia ju väga tihti ei satu. Milleks hoida see tühjana kui keegi saab siin oma arvamust avaldada.
Minul ei ole selle vastu midagi, kui te soovite ka siin midagi avaldada, kasvõi anonüümselt!

Senimaani koolivägivallatut (hah) olemist teile!

Vastu pead

Kooliaasta algust saadab alati poleemika koolikiusamise üle ning sellel aastal sai mul villand. Ma nägin eelmise kuu lõpus tänaval kõige homomat noormeest ever. Tal oli seljas erkroheline deep v-neck kampsun, jalas samavärvi kukekad ja väga kitsad püksid ning platvorm kingad. Ma ei ole homofoob, in fact, paljud inimesed, kes mind teavad ütleks pigem, et ma olen semi-homo ise. Kuid miks ma pean teadma, et sa olemas oled? Tsiteerides Louis CK'd: ''Oh, you motherfucker! Now I have to know you exist, you piece of shit! Fuckin' go skate into an AIDS tree you motherfucker!''. Remargina märgin ära, et ma ei salli mitte ainult seksuaalvähemusi, kes ekstravagantsel moel eksponeerivad oma soodumusi, vaid ühtlasi ei taha ma teada, kui mitu naist on kõik testosteroonist üleküllastunud alfa-isased baaris karanud ning kui väga nad tahavad seda baarileti ääres olevat üheksat panna. Rääkimata neidudest, kelle riietus ei jäta fantaasiale midagi teha. Miks pean ma teadma, …