Rott

Kui ma ostan särki,
ma ei vali värvi ega provokatiivset sõnumit,
mis võiks ajada kuivanud huumorisoonega tänaval liikuvat "tahan-võidelda" inimest närvi.
Ma ei vali logo, ma ei vali puuvilla, polümeeri ega päritolumaad
teadmaks, kas selle valmistas laps 
ning kas ta kaheksast kaheksani lõunata tehases nuppe vajutades vääriliselt tasutud saab.

Ma ostan särki.
Ma ostan särki, mille ainuke eesmärk on varjata ihu,
sest kihile kihi lisamine aitab varjata sisu.
Sest õues on jahe ja erekteerunud nibu 
esitlemist tauniv seadus on mugavam
nii mu tervisele kui ka neiule, kes näruse miinimumpalga eest töötab virus
tõestades mulle, et v-kaelus vajab küll rohkem totsi
kui tavaline mitte-nii-mitmeti-tõlgendatava kaelusega särk, 
kuid viimaseid kannavad ainult rotid.

Ma olen väsinud ostmast särke.
Ma olen väsinud andmast aru, et ka tavaline särk täidab eesmärke,
mille seadsid juba koopainimesed karusnahale pärast täpset tabamust,
head kõhutäit ning arutelu, mida teha jääkidega ning kuidas peita oma "varustust".

Ma olen väsinud, kuidas firmad, olemuselt sama kauged kui päike seniidis,
ütlevad, et hoolivad minust kui indiviidist
jättes klausli "kuni sa omad kapitalistlikku mõtteviisi"
nii väiksesse kirjastiili, et see loob omaette tekstiliigi,
ainukese kriteeriumiga "ei tohi vajada tinti". 
Vot on piidrid!

Ma olen väsinud ajakirjadest, 
mis räägivad sajast ilunipist alates "naturaalsest" meigist
lõpetades atraktiivsemate varjunditega, mida loovad läätsad silmades.
Samal ajal kui seesama neiu, kes nüüd arvab, et on kole,
kuulab klappidest oma popp-iidolit, kes ütleb "sa oled ilus täpselt sellisena nagu sa oled"
lõpetades selle surnud ringi lõhkenud kapillaaridega silma all,
sest cosmo teadlased tõestasid vanasõna "kui ta lööb, siis armastab" tõesust 100% kindlalt.

Ma olen väsinud, et depressioon on in.
Ma olen väsinud nolkidest, kes käivad psühholoogi juures nurumas xanaxi retsepti, sest nende elu on sitt,
kuna ema ja isa ostsid vale generatsiooni ipad'i,
samal ajal kui noor, kes vajab tegeliku abi määrib 
vannitoa põrandat omaende verega, jõudes lõikudes sfääri, 
kus füüsiline valu tuimestab emotsionaalse
teadmata, et paar aastat hiljem, kui ta sellest kellelegi räägib
koheldakse teda tähelepanu otsiva "püüan-olla-popp" jobuna, kes ei vääri
professionaali aega ja ripub nüüd kapis kõrvuti kõikide nende särkidega,
mis ta ostis riideeseme eesmärkidega.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Punastest palsamitest

Kuna tänases Virumaa Teatajas on jälle see teema siis..

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”