Lihtne nagu hamburger.

Mõtlesin ükspäev, kui twitteris Paksbasilio ennast bloggeris olevat reklaamis ka, et mis asi see too veel on, Tükk aega vaatasin lolli näoga tema blogi ja sain lõpuks aru, et oi, mul endalgi on selline asi olemas. Praegu ma muidugi natukene liialdan, aga kui ma vaatan, et millal ma siia viimati jõudsin, siis on küll tunne, et selline lehekülg nagu tulirebane.blogspot.com on täiesti ununenud. Tegelikult asi nii hull ei ole ja ma mäletan seda kohta vägagi hästi. Uskuge või mitte, aga ma olen siin isegi kirjutamas käinud! Aga nende postituste kirjutamine on lõppenud mõtetega:
- Oota, mis ma nüüd nagu öelda tahtsingi?
- (räägin korra kellegagi facebookis juttu näiteks) Fakk, kuhu mul see mõte nüüd kadus? (loeb teksti üle, sellele järgneb) Issand, Lisete, nii lolli juttu tahtsidki postitada v? (millele järgneb suur K U S T U T A!)
Ja näed, ongi lihtne nagu hamburger. See kustutamine ma mõtlen. (nom-nom)

Kui nüüd tagasi asja juurde minna, siis vaatasin paari postitamata jäänud teksti ja mõtlesin, et äkki on nüüd ja praegu see hetk, et midagi siiski lõpuks ka teile postitada.
Näiteks ühes avaldamata jäänud postituses olid laused: "Lisete on kahepalgeline bitch, kellel on suured rinnad ja keda sõbrad kiidavad. Ega muud ei olegi.."
Kui ma nüüd hästi meenutan, siis mõni aeg tagasi käisin ma sayat.me'd kustutamas ja leidsin sealt palju huvitavat. Kustutasin selle, sest arven, et kasvasin lõpuks välja kõikidest taolistest kohtadest (ja tundub, et hakkan sellestki kohast välja kasvama..) Igatahes tahaks ma nüüd siinkohal sõna võtta, õigemini lihtsalt südamelt ära rääkida. Ma kasutaks siinkohal ka väljendit "lihtne nagu hamburger", sest ma ei leia mitte midagi tabavamat, mis väljendaks olukorda paremini, kui hamburger ise! Heh! Lihtsalt tahtsin öelda, et asi millest ma nüüd l õ p u k s aru olen saanud on see, et inimese elu teeb palju lihtsamaks (julgen ka öelda paremaks) see, kui ollakse teiste vastu head. See, et ma nüüd inimeste vastu parem olen, ei ole mõeldud sellepärast, et ma ootaks neilt nüüd mingit ilget suuri ja häid asju/tegusid vastu, aga lihtsalt sellepärast, et mul on endal mitu korda parem olla, kui ma olen kellegi vastu hea. Samas ma ei väida, et mõni inimene on kohe selline, kelle vastu saab hea olla, aga see, hea olemine, tuleb juba natukene raskemalt, kuid samas.. elu ongi nagu hamburger! Hamburger on hea - meeldib inimestele ja sellest räägitakse, aga on ka inimesi, kellele see ei meeldi ja ikka sellest räägitakse. Ole hea!

Nii, võtsin lahti ka teise postituse, mis minus juba palju rohkem küsimusi tekitas kui eelmine. Nimelt olen ma seal rääkinud sellest, kuidas ma olen mõelnud inimeste peale, kellega praegune suhtlemine on hoopis teisel tasandil, kui see oli vanasti. Miks? Kes? Millal? Kuidas? - Okei. Oli mis oli, tuleb mis tuleb. Samas on seal postituses üks lause, mis mind kummitama jäi ja mida ma rõhutada tahaks. Nimelt olen ma seal ennast võrrelnud monumendiga. Monumendiga, mis on püstitatud kuhugi, mitte kellegi kindla jaoks. Monumendi, millest lihtsalt kõnnitakse mööda, vahepeal seistakse ja vaadatakse (ehk imetletaksegi) ja siis minnakse jälle seitsme tuule poole, uusi monumente vaatama. Lihtne ju? Tegelikult ongi nii. Neid inimesi on nii palju, neid tulen-olen-lähen inimesi. Samas on õnneks ka neid inimesi, kes on truud ja ühele kindlad. Toon nüüd näiteks Tammsaare, sest me räägime temast kirjanduses. Ehk siis on inimesi, kes on ühele monumendile truud. On inimesi, kes Tammsaare pargis, Tallinnas, käivad Tammsaarele püstitatud monumenti austamas (ehk on vale sõna, aga loodan, et saate aru) ja on tulen-olen-lähen-jään inimesed. Mõistate?
Võib-olla te ei mõista ja tahate kommentaariks kirjutada mulle sama lause, mida Sikk mulle kirjutas, et ei ole selge, mida ma sellega öelda tahtsin. Ma ei tea. Mina saan küll väga hästi aru, mida ma räägin, aga võib-olla ei oska ma asju enam seletada. Äkki tuleb see vanadusest?! Hah!
Igatahes on see siis täiesti normaalne et on olemas tulen-olen-lähen inimesed ja tulen-olen-lähen-jään inimesed. Ja me ei peaks selle üle kurvad olema, nagu ma enne olin. Inimesed tulevad ja lähevad. Kõik üritavad mulle millegipärast selgeks teha, et ülikooli minnes, ülikoolis, pärast ülikooli ei ole mul enam neid sõpru, kes mul praegu on, aga pff, ma ei kavatse küll enda tüdrukutest nii pea veel loobuda, sest ma ei ole veel miljonit võitnud ja me ei ole oma pensioneid veel kätte saanud! (Selgitus: miljoni võitmisel pidime tüdrukutega Austraaliasse puhkama minema ja pensionil olles pidime muttidega välja pensioni laristama minema.) See kõik on ees ja ma loodan, et nad on need ..-jään inimesed! Jääge!

Ongi vist kõik tänaseks, kui mul midagi veel meelde tuleb siis on mul bloggeri parool täiesti meeles ja saan tulla lisama! Pai!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Punastest palsamitest

Kuna tänases Virumaa Teatajas on jälle see teema siis..