Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2014 postitused

Päev 4

Kujutis
Nüüd paar päeva on vahele jäänud postitamine minu kohutavalt halva tuju tõttu. Parandan nüüd asja kiiresti, ilma pikema jututa ära! Päev number kolm. Minu arvamust usust Jumalasse. Ma arvan, et ma olen sellest teemast siin kunagi ka rääkinud, sest see on selline üpriski aktuaalne teema kogu aeg. Minu arvamus usust on neutraalne. Ise ma küll ei usu, aga ma arvan, et eks iga inimene oma elu raskemail hetkel on korra või paar Jumala poole pöördunud abipalvega vms või siis lihtsalt palvetanud, et asjad paremaks läheks või lausunud lause, et kui nüüd mingi asi õnnestub või hästi läheb, siis Sa tõesti oled olemas. Nii ka mina. Ma olen väga mitu korda taevasse vaadates üritanud leida sealt kedagi, kelle käest küsida, miks ta on võtnud minu kõrvalt mulle kallid inimesed. Väga mitu korda. Vastust pole ma aga saanud. Võib-olla ma ei taju seda värki ikka niimoodi nagu usklikud inimesed seda teevad. Nemad ju lausa tunnevad seda, et keegi vastab neilne ja on nendega. Aga samas on vist minust see …

Külaelu

13.20 Konsumi ees. Mees. 40-50, ei noorem ega vanem. Üks kohalikest mitte-kõige-tublimatest. Rääkis telefoniga:"No tere õhtust!
Sa oled Soomes juba?
Ahso, ei ma mõtlesin, et teeks ühe viina Aleksandriga.
No, ma olen siin Konsumi ees.
Ma Aleksandriga rääkisin juba, ta on nõus.
Joomisega noh!
Mis vara?
Ise oled vara, kell on pool 2, isegi kaua ilma olnud.
No, aga tule siis õue.
Ma ootan Sind siin, aga ma kaua ei jaksa oodata.
Kuule, ma lähen ostan selle viina ikkagi ära juba.
Saame kaare all kokku!
No tavai."

Päev 3

Kujutis
Täna sain koolis olles juba hommikul, esimeses tunnis, enda positiivsuse ja tuju nii üles viia. Kõik ühe väikse powerpointi pärast! Olen rahul! Tegelikult peab ütlema, et see rõõmus ja õnnelik olemine väsitab ikka hullupööra, seega kirjutan selle postituse ära ja lähen varakult magama, sest vähemalt üks tund lisaund võib muuta Sind õnnelikumaks! Päev number kolm. Top5 veidrat asja minu juures. TOP 1 - Ma usun, et esimeseks veidraks asjaks on minu "esimese korra" asjad. Mis need on? Ühesõnaga, kui ma teen midagi täiesti esimest korda, siis ma ei jäta seda kunagi enda teada. Mulle on see vist kuidagi sisseehitatud, et ma selle alati välja ütlema pean. Näiteks kui me projektiga Saksamaal käisime, siis ma ei tea kui mitu korda ma ütlesin "oh, ma olen esimest korda" või "oh, ma teen seda esimest korda". Reisi alguses ei pannud seda keegi tähele, aga reisi lõppedes said inimesed sellest aru  ja hiljem võis kuulda ka neid seda lauset ütlemas. Ma ei tea kuidas t…

Päev 2

Kujutis
Mul on ääretult hea meel, et pärast blogi uuesti avamist on siin nii palju uudistajaid! Aitäh teile selle eest, sest noh, päris hea on teada, et kellelegi korda läheb see kõik, mida ma teen.  Päev number kaks. Kus ma näen ennast 10 aasta pärast. Kui aus olla, siis ma natukene kartsin seda küsimust. Eile, kui selle challenge leidsin, siis mõtlesin, et viskan pilgu peale nendele küsimustele, mis mind 30 päeva jooksul ees ootavad. Jõudsin aga ainult selle, teise küsimuseni, kui otsustasin, et edaspidi hüppan iga küsimusega nagu tundmatus kohas vette. Ja nüüd ma siis ulbin siin.. tundmatus kohas. Hakkan juba vaikselt teadmatusse uppuma, kui aus olla. Ei, tegelikult vist nii hull ei ole, et lausa uppuma hakkaks, aga selline ulpimise tunne on küll. Veel täpselt ei tea kuidas see ujumine käib ja milline stiil mulle kõige rohkem sobib. Kui ma nüüd lõpetaks selle keerutamise siin ja räägiks ausalt, nii nagu ma mõelnud olen, siis.. PLAAN A: 10 aasta pärast oleksin ma paari kuu pärast saamas 29…

Palju õnne Helena!

Kujutis
Ma arvan, et Helena Mägi on üks nendest inimestest, kes on alati ülimalt positiivselt meelestatud, kui ma blogisse sissekande teinud olen. Ükskord, kui ma kirjutasin ühe õhtu jooksul mitu postitust, siis sain temast kirja, a.la sisuga "WOWOWOWOWOW, olin seda nii kaua oodanud!". Ta on mul nii armsake! Täna saab ta lugeda postitust iseendast, sest tal on täna sünnipäev! Helena Mägi on minu sõprusringis vist see kõige-kõige aktiivsem ja tublim inimene. Pole vist mitte ühtegi ala, mida ta proovinud pole või kus ta andekas pole! Tänks, et mind ka nii mõnelegi poole kaasa vedanud oled! Panen siia ühe illustreeriva pildi ka, kus me koos aega veetnud oleme. Neid pilte võiks muidugi terve mu blogi täis olla, aga kahjuks mu vanas arvutis olnud pildid on kõik kadunud ja uues neid pilte nii palju veel pole! Ps. Helena, tahan neid pilte, mis me huvikeskuses tegime, kui mööda katuseid kõndima pidimine minema! ;) Aga seoses selle pildiga, siis kirjutaksin mõned asjad, mis mulle esimesena …

Päev 1

Kujutis
Kuna minu käest on küsinud väga paljud, et kas nad ikka saavad mu blogi lugeda andes e-maili vms, siis pidin neile pettumuse valmistama ja ütlema, et ma panin blogi kinniseks, kuna ei osanud sinna enam midagi kirjutada. Ega praegu ka ei oska, sellepärast ma ühe "30 day challenge" välja otsisingi. Nimelt hakkate te siin kolmekümne päeva jooksul, iga päev midagi minu kohta nägema. Ma ei tea, kas see teid tegelikult huvitab või ei, aga need, kes huvi tundnud on, neid peaks see ikka huvitama. Hakkab siis pihta! Päev number üks. Minu praegune suhteseis, kui vallaline, siis mida sellest arvan. Minu praegune suhteseis on selline, nagu see kogu aeg on olnud - vallaline. Miks vallaline, see on hea küsimus. Ju ma pole seda oma printsi valgel hobusel siis leidnud. Ja noh, ega ma olen pirtsperse ka.. iga inimene, kes mulle armastust avaldab ka ei sobi. Mitte, et mulle iga päev armastust avaldatakse. Samas arvan ma, et kunagi ikka leian ma selle inimese, kes on minu jaoks prints valgel …