Seikluseid Tallinnast

Ma olen alati lugenud suure huviga teiste inimeste postitusi blogides või staatuseid facebookis, kuidas neil kogu aeg midagi huvitavat linnas juhtub. Mina aga, istusin Kadrinas ja mõtlesin, et päris lahe on voodist külmkapini ja tagasi kõndida, sest ega midagi muud väga päeva jooksul ei juhtunudki, kui mõned ristsõnade kätte saadud lahendused vahele jätta. Aga nüüd, kui minagi nö tallinlane olen, on minulgi erinevaid asju juhtunud, millest ma kirjutada võiks. JA KUNA, mul on nüüd vaba aega töö kõrvalt, siis ei ole ma üldse kade neid lugusid ka teiega jagada.
Esimene lugu Tallinnas juhtus siis, kui ma olin kolmandat päeva järjest tööl ehk kaks uut ja huvitavat, füüsiliselt ja vaimselt rasket, harjumatut tööpäeva olid seljataga, ning õhtusse jooksis juba kolmas. Kolmanda tööpäeva õhtul jõudsin ma koju umbes täpselt kell 00.00. Kõnnin rahulikult kodu poole, tee ääres ei näe jällegi mitte ühtegi lõbunaist, avan välisukse ja lähen maru vaikselt oma urgu. 
Ja siis see kõik juhtuski. 
Mõtlesin, et saan pärast oma antud nädala eelviimast tööpäeva mõnusalt kodus vannis vedeleda ja selle kõrvale ühe siidri võtta ja siis veel mõnusamalt voodisse visata ja uuel päeval uue hooga tööle minna. Jõudsin ukse taha, keerasin esimese ukse lukud lahti, natukne kolistasin võtmetega ka, millepärast ma ennast halvasti tundsin, sest ega ma maal metsas ei ela… Jõudsin siis teise ukseni, keerasin ühte lukku ja teist lukku ja siis jälle ühte lukku ja siis jälle seda teist lukku ja siis uuesti esimest lukku ja siis paar korda veel teist lukku ja.. nii poole üheni välja, sest ust ma lahti ei saanud. Lõpuks istusin ma trepi peale maha, võtsin pool üks telefoni ja helistasin 100km eemal olevale emale. 
Lisete vihaselt: "Emps, ma ei saa korteri ust lahti."
Emps uniselt: "Mis Sa räägid?"
Lisete veel vihasemalt: "MA EI SAA KORTERI UST LAHTI, millest Sa aru ei saa."
Selle lause peale läks empsil uni kohe ära.
Emps ärevalt: "Mis asja, ei saa lahti väääää?"
Lisete juba vesiste silmadega: "Ei saa jah.."
Emps murelikult: "Aga proovi veel."
Siis läks Lisete kohutavalt närvi, sest ta oli juba POOL TUNDI, mingi FUCKING värdja uksega jamanud, et tuppa magama saada. Magama, sest mul oli juba ülimalt suva mingist vannist ja siidrist, ma unistasin lihtsalt sellest, et ma saaksin magada. Panin kõne ära. Tuut-tuut-tuut.
Proovisin veel kümme minutit, sest ma olin juba vihane ja endast vägagi väljas. Heliseb telefon.
Lisete närviliselt: "Mida Sa tahad?"
Emps murelikult: "Kas Sa said tuppa?"
Lisete nähvavalt: "Ei."
Emps veel murelikumalt: "Aga mine Merle juurde (Merle - 45-aastane pedagoog, kes elab minust kaks korrust all pool ja kelle suvekodu on Lääne-Virumaal Uku külas, ning kellega me empsiga koos Läsnal laulmas käime.) äkki Gerri (Merle abikaasa) on kodus ja saab Sulle appi tulla."
Lisete: "Mina ei lähe, kell on pool üks läbi, mina ei julge minna." 
Enne kui ma jõudsin nutma puhkeda ja kõne ära panna, kuulsin veel, kuidas emps ütles..
Emps ääretult murelikult: "Ma helistan ise Merlele."
Tuut-tuut-tuut. Istusin trepile maha ja mõtlesin, millega ma selle kõik ära teeninud olen. Järsku kostub alt korruselt ukse pauk, võtmete kolin ja susside sahin. Järsku jõuab Merle kolmandale, minu korrusele.
Lisete üllatunult: "Miks Sa nii hilja üleval oled?"
Merle natukene ärevana: "Ma ei saanud magama jääda, ma olen nii endast väljas, jõin kodus üksi just veini. Käisin isaga täna Hiiumaal surnuaias ja sadamas sõitis mulle suur rekka otsa. Aga see selleks, kus Sul need võtmed on, ma proovin ka, Gerrit ei ole kodus, ta on maal."
Sel hetkel sõitis mul katus pealt ära ja kümme minutit enne ühte naersin ma lihtsalt üle koridori, sest antud moment oli lihtsalt nii ajuvaba. Kes üritab tund aega ust lukust lahti saada ja siis ikkagi ei saa? Viis minutit enne kella ühte õnnestus Merlel mu korteri uks lahti saada. Astusin ülimalt kiiresti korterisse sisse, et JUMALA EEST ma jälle ukse taha ei jääks. Merle vaatas mind paar sekundit ukse pealt ja ütles..
Merle: "No mis päev see täna on? Kuule, tule alla, lähme teeme ühe veini."
Esimene uks kinni, nii, et teine uks jäi lahti ja jooksuga esimesele korrusele. Nõnda lõppes minu päev pärast kella viit, kaks korrust all pool minu korterist. Gruusia reisilt toodud veinide, juustude, viinamarjade ja üüratult suure jutuvadinaga. Ma olen alati vanemate inimestega hästi läbi saanud!

Kommentaarid

Populaarsed postitused