i hope you find it someday whatever it is

Tihti tuleb ette olukordi, mille läbielamise käigus saadakse aru, et elatakse valesti. Elatakse valesti ja ei pürgita piisavalt oma unistuste poole. Aga miks inimesed unistavad? Unistamine on tasuta ja tänu sellele on ilus mõelda ning ette kujutada, kuidas Su elu olla/minna võiks. Samas on igal unistusel mingi alge ja tõetera, väikene lootus ja soov, et nii ka läheks - kui mitte täielikult, siis vähemalt natukenegi. Võtame näiteks kasvõi selle, et peaaegu kõik naised on oma elus vähaemalt korra unistanud abiellumisest. Peaaegu sellepärast, et ma tean nii mõndagi inimest, kes on unistanud üksnes valge kleidi kandmisest ja maailma kõige ilusam olemisest, kuid selle juures jääb täiesti varju või hoopis unustusse sõna "abielu". Me unistame erinevalt ja meie unistused lähevad täide erinevalt.

"Inimloomus on selline - 
soovmõtted on eluseadus.
Olgu unistus missugune,
pääasi, et seal oleks headust." 
Virve Osila

Mõned olukorrad teevad inimestele rohkem haiget, mõned vähem. Mõned lõppevad enne kui pole korralikult hoogugi sisse saanud, mõned lõppevad korraks, kuid ikka minnakse sama rada edasi ja mõni lõpp ei ole muud kui algus uus. Miks ma seda kõike räägin? Sellepärast, et "unistan, sest see on tasuta" ei ole mitte mingisugune vabandus, et neid reaalselt mitte täide viia. Lugesin ükspäev ühe Eesti päris tuntud blogija postitust, kus ta unistas päris enda kodust ja päris enda köögist - avarast, saarekesega, suurte tööpindadega. Ja ka tema ütles lause: "PS. ma unistan! Ei tasu hakata askis küsima, kas ma olen segane, et nii suurt kööki tahan kui mõne mehe korter.. Ma unistan ja see on tasuta ja ma võin sealjuures olla ka segane." Jah! Vajuta gaas põhja ja ole niiiii segane, kui Sa tahad, sest unistamine ongi ju tasuta. Sa võid unistada isiklikust jõehobust vannitoas või vihmametsast tagahoovis - palun väga! Aga kui Sa UNISTAD ja seda ka reaalselt TAHAD, siis Sa teed kõik, mis on Sinu võimuses, et oma unistustele lähemale saada või ideaalsel juhul need täiesti reaalseks muuta.
Googeldasin enne aforisme, et leida mõni hea niidiots, millest oma juttu kerima hakata. Esimeseks vastuseks sain lause: "Me unistame teades et seda mitte kunagi ei juhtu" - mis lause see veel on, miks see nii on? Tundub, et see on kuidagi kõigi jaoks juba eos ette teada, et mitte miski ei lähe nii, nagu Sa oled unistanud. Ka siinkohal on vabandused kiired tulema: "Elu on selline." See on teine täiesti absurdne vabandus, mida tuuakse, kui ebaõnnestutakse ja ei saada enda, ega eluga hakkama. Kas elu on süüdi selle, et Sa töötad kuskil kaubanduskeskuses miinimumpalga eest ja mõni kuu ei saa sedagi kätte? Või kas elu on süüdi selles, et Sul ei ole maru rikkaid vanemaid, kes Sul kõik autod ja korterid ja terve elu kinni maksavad? Ei ole elu selles süüdi. Ja see, et unistatakse ja teatakse kuidagi juba enne unistama hakkamist, et seda nii kui nii ei juhtu.. selles oled süüdi üksnes Sina.

Mina unistasin ka, unistasin ja rääkisin, kuidas ma tahaks seda ja toda ja nii ja naa. Aga see oli kõik.   See oli ju tasuta ja ma võisin seda teha, sest kõik oli siis ilus. "Ilus jutt ei loe, kui tegusid ei ole." Ja tõesti, mingil hetkel enam nii ilus ei olnud, kui ma sain aru, et see, millest ma unistanud olen, täide ei lähe. Ma olin pettunud. Ma olin pettunud elus, et elu ei lähe nii, nagu ma seda lootnud ja soovinud olin. Aga kuidas saab elu minna nii nagu Sa tahad, kui Sa ei tee selleks midagi? Valetan, ma tegin, aga ma ei teinud piisavalt, ma ei andnud endast kõike ja ma arvasin endast liiga palju. Arvasin, et ma olen lihtsalt nii andekas ja kõik tuleb mulle ise kätte, sest nii lihtsalt elu käib koos minuga ja nii on loogiline. Oh ei. Ma lasin ennast pimestada suurlinnatuledest ja ilusatest sõnadest. Mu elu muutus ja muutus nii palju, et on aeg teha ümberkorraldusi ja viia oma unistused teoks. Ja seda ma ka tegema hakkan. Ükskõik kui palju puid mu teele langetatakse, saan ma neist üle - isegi, kui pean neid käsisaega kõrvaldama hakkama, aga olen ju maatüdruk, saan mootorsaega hakkama. Ühesõnaga, aega võib ju võtta, aga asja peab saama! Vahest lihtsalt on vaja, et keegi paneks Sulle jala ette, et Sa kukuks ninali, et seejärel uuesti püsti tõustes ja järelemõeldes aru saada, et kõik mida Sa senimaani teinud oled on Sinu jaoks vale - see ei ole Sinu tee. Vahest on vaja, et keegi Sulle lahtise käega vastu vahtimist virutab, et aru saada kes, miks ja kui palju tegelikult Su elus rolli mängib, mis on oluline ja millest sõltub Su edasine elu, Su unistuste elu. Jah, mu põlved on marraskil ja põsed on punased, 20 aastat on aega võtnud, et aru saada, mida ma siit elult tahan. Nüüd on küll aeg unistused täide viia, samm sammu haaval, sekund sekundi ja plaan plaani. Kui Sul on kindel suund ja siht, siis on edasine tee juba eos kergem.

"Ent juba näed, mis ranna poole sõuab,
uus aasta - lastiks uued mõtted, teod.
Koos temaga Sa palju teha jõuad,
kõik Sinu unistused temas juba eos."
Mari Andrekson

Kui mul vahepeal oli tunne, et elu läheb mõnusas kiires tempos ilusti allamäge ja mäest alla joostes sai nii mõnigi hüppeliiges välja väänatud, siis väike puhkus jalale ja võib hakata taas üles mäge minema, sest teate ju isegi, mäetipust on alati parem vaade ja elu ilusam, isegi siis, kui on kole ilm. Sest, when you can dream it, you can do it!
Lisete.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Jõuludeni on jäänud 62 päeva

Pudel jalgevahele!