Suvealguspidu

Minu jaoks on ülimalt lihtne rääkida suure vaimustusega kohast, mida Sa armastad ja mida Sa reaalselt ka hindad. Teate ju küll või siis noh, te olete kindlasti tundnud kordades seda tunnet, kui peate millestki kirjutama või rääkima ja see on teile täiesti vastu. Nii vastu, et iga uut sõna tuleks justkui tangidega välja tirida. Õnneks on mul hästi läinud.
Olen juba mitu postitust rääkinud sellest, kuidas meie küla on maailma parim küla. Aga no, mida Sa teed, kui nii lihtsalt on! Ja kas te kujutate ette, nüüd on tulemas meie maailma parimas külas ka maailma parim suvealguspidu. Mõtlesin, et meenutan natukene vanu aegu ja räägin natukene üsna pea saabuvast peost. 

Esimest korda mängisid Läsnakad "Nukitsameest" oma 13 aastat tagasi. Sellest saad lähemalt lugeda siit - link. Peaosas oli tol ajal Susanna Mildeberg. Kui nüüd väikese edevusega ka minust rääkida, siis olin ka mina selles etenduses. Ma arvan, et see oli mu esimene etendus Läsnakatega. Võib-olla eksin, aga kohe kindlasti oli see esimene etendust, mida ma ise mäletan. Aga kes ma siis olin? Noh...eeee, lill vist? Meid oli igatahes palju ja me tantsisime etenduses vahepeal. Mingid kollased hürbid olid seljas ja lillepärjad peas. Päris uskumatu on tagasi mõelda aja peale, mida tegelikult väga hästi ei mäletagi. Mingid mälupildid on olemas, aga kasu neist väga midagi ei ole. Sellest on muidugi kahju, sest rääkida oleks nendest aegadest nii palju! Kahju on mul ka neist noortest, kes aastaid tagasi meie lavalaudadel mängisid, aga keda meie külas enam/ammu näha pole olnud. Aga nüüd on Nukitsamees jälle meie ees. Seekord aga hoopis teistsugune, kaasaegne väike Nuki. Hakkasin nüüd üldsegi mõtlema, et millal ma viimati "Nukitsameest" nägin, kas teatrilaval või filmina. Ei mäletagi, küll aga selle eest hakkas mind kummitama filmis kõlanud laul "Mis on kodu, kus on kodu". Ja ega polegi midagi muud öelda, kui et need samad väikesed põngerjad, kes võib-olla 13 aastat tagasi käisid "Nukitsameest" emade süles ja kisendades vaatamas või neid polnud tol ajal veel planeeritudki, on nüüd uue etendusega meie ees. Tule kaema! 

Ühe tähelepanekuna võin öelda, et seekord toimub pidu väljas - kui muidugi ilm lubab. Praegune ilmaprognoos ütleb, et 19.juuni on kuni 18kraadi sooja ja päike paistab! Pean ausalt üles tunnistama, et olin alguses ehmunud, et kuidas me teeme Läsna peo õues, see pole kunagi õues olnud ju! Nii palju kui mina neid pidusid mäletan, muidugi. Siis ma aga hakkasin mõtlema, et kõik teised jaanipäevad on ju ikkagi väljas, täiesti loogiline - lõke (PS! Valla kõrgeima leegiga siiski!) ja sõnajalaõie otsimine, mida võib vabalt teha juba 19ndal ja muidugi jaaniusside otsimine. Seega, hoiame pöialt, et ilm laseks olla! Ahjaa, ühel aastal otsustati enne peo lõppu siiski välja kolida. Tantsuks mängis tol peol samuti Hollarii (mulle nad väga meeldivad, omaküla poisid siiski!) ja nii saigi välja lõkke äärde kolitud. See oli midagi, mida ma kogesin jälle esimest korda. Istusin seal tallutud heina peal maailma kõige paremate inimestega, lõin tantsu tansuplatsil tallatud heinaga ebaühtlasel maapinnal, laulsin oma lemmiklugusid täiest kõrist kaasa ja mis peamine, olin õnnelik! Nutsin ja naersin ja.. legendaarne!

Seekord lõpetuseks ei saa ma öelda, et tantsukingad jalga ja peole. Paneks seekord jalga midagi, millega oma jalgu heinamaal ära ei murra ja millega "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" järgi hea tantsu vihtuda on! Mugavus ennekõike ikka!
Ahjaa vol2, võta piknikukorv ka kaasa, sest noh, ammu aga teatud tõde see, et niimoodi kogu aeg ja hingega tantsides, nagu meil Läsnal kombeks on, läheb vahepeal kõht tühjaks ja kurk.. hakkab kuivama!


Ahjaa vol3, et siis õigel ajal oleksid kõik luud ja kondid ikka terved ja soendusharjutused tehtud, siis siin on üks väike muusikapala, milles esitatud lugudeta ei möödu mitte ühtegi pidu. Uuh, minul süda põksub kiiremini ja jalad ei taha juba ammu seda muusikat kuulates paigal püsida. Pange teie ka jalad käima ja las need "tantsukingad" löövad pilli! 


Millised on Sinu mälestused "Nukitsamehega"? Või Läsnaga? 

Kommentaarid

  1. Meenus nagu, et kuidagi oli mu ema selle etendusega seotud kunagi. Ja nüüd artiklit lugedes... oligi nii, täitsa mainitud teda ka. Mäletan veel ka, et sel ajal oli meil Läsnal palju noori, kellest enamus ka selles tükis kaasa mängis. Nüüd on kõik aga ära kadunud ja palju uusi elanikke juurde tulnud. Läsna pidudel ma teadsin enamjaolt kõiki inimesi. Mingi aeg aga olin ka ise siit eemal ja noo enam ei tunne väga kedagi. Muidugi on teatud inimesed, kes on siia jäänud, aga enamikke ikka vaatad ja mõtled, et huvitav, kes küll tema olla võiks :-) Aga kohtume arvatavasti kõrgeima lõkke ääres ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused