"Kauges" külas, vanaema juures

Käisin täna vanaema ja vanaisa juures. Vanaisa oli nagu endiselt omas elemendis. Jagas kommi ja pistis neid mulle põue ja pluusi alla ja jalanõu sisse ja kotti ja.. ühesõnaga igale poole. Selline ta mul juba on ja see mulle meeldib. 
Polnud vanade juures juba rohkem kui nädal aega käinud. Käisime vanaemaga teeotsas postil järel, põllupeal vaalutas onu heina ja viskas mulle reha kätte, ütles: "Ole hea, viska see hein, mis seal teeotsas on siia vaalu." Tundsin ennast üle pika aja nagu päris maaplika. Pärast tegime vaarika- ja mustsõstramoosi ja kohast, mis vanaema oma sünnkohast Peipsi äärest toonud oli, salatit. Imemaitsevad tulid välja! 
Nagu ka traditsiooniks saanud on, siis teeme alati vanaemaga ristsõnu ja vahime seebikaid. Võin käsi südamel öelda, et mõlema pisiku olen ma temalt saanud! Ühel hetkel aga köögilaua taga istudes ja ristsõna tehes jäin ma facebookis ühe oma sõbraga juttu rääkima, mille tõttu mu jõle uudishimulik vanaema kohe uuris, et kellega, miks, mille pärast, kui palju, kunas räägin. Alguses see teda väga ei häirinud, aga kui mul ristsõna tegemine täiesti unarusse jäi, võttis vanaema mult ristsõna eest ära ja ütles: 

"Räägi Sina peikaga edasi, ega ristsõna tehes Sa mehele ei saa. Ristsõna võid teha siis, kui sõrmus sõrmes on, nagu mul." 
Oh, kuidas ma teda armastan!

Kommentaarid

Populaarsed postitused