Kas ma olen ainukene,

... kelle ihukarvad mega lühikesi blogipostitusi nähes püsti tõusevad? Ma ei tea miks, aga tavaliselt ei viitsi ma neid isegi lugema hakata, sest juba silmaga on näha, et sellest postitusest pole midagi asjalikku välja tulnud. Võta veel paar lauset vähemaks ja teen endale Twitter. No offence muidugi. Aga no mida ma sellest saan? See meenutab mulle minu blogi algusaja postitusi, kui ma "hommikul ärkasin, kooli läksin, moonisaia puhvetis sõin, matemaatikas kahe sain, koju magama läksin ja poole ööni arvutis olin" stiilis postitusi. 

Praegu tuleb mulle meelde 2 inimest, kes hiilgavad oma lühikeste postitustega. Mul pole nende inimeste kui isikute vastu midagi, aga kui paari lausega kirjutada mingist ploomiveinist (mis on muide tõesti maailma parim vein!) ja sellega kõik piirdubki, siis noh, ma ei tea. Ma tahaks ikkagi midagi rohkemat lugeda. 

Jätan praegu selle postituse poolikuks, siis saate te ikka täpselt aru, mida ma selle "lühikese postituse" all mõtlen. Ja kurat, pilti ka ei pane. Vot nii.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Jõuludeni on jäänud 62 päeva

Pudel jalgevahele!