"Rong on ammu läinud.."

.. nende sõnadega see kõik algabki.

Kevade alguses, kui ma sain teada, et Läsna külateater on otsustanud ühes trupi eestvedajaga "Kõrboja peremeest" etendada, polnud ma sellest niivõrd-kuivõrd sillas. Ma ei ole seda raamatut oma elu ajal veel (!) kordagi lugenud ja ma arvasin, et eks see üks nendest hirmus vanadest ja igavatest tükkidest ole. Kui kuulsin, et ka mind tahetakse sinna mängima, olid mu emotsioonid kahetised. Esiteks, nagu ma ütlesin, arvasin, et tegu on igivana teosega, mistõttu igav. Teiseks, olin rõõmus, et mu armas külateater mind unustanud pole ja pidas heaks mõtteks mindki kutsuda. Arvestades, et mu viimane suurem roll Läsna külateatris oli 5 aastat tagasi "Uljast neitsit" tehes. Uskumatu, kui kiiresti aeg lendab!

Nüüd kui prooviperioodist on möödas peaaegu pool aastat ning meie "Kõrboja peremeest" on näinud ligi 800 inimest, leian ma, et tegu on ühe imelise kirjandusteosega. Traagilise armastuse lugu. Lugu armastusest, millest ei tohi mõelda, ega rääkida. See on armastuslugu, mis lõppeb surmaga - mehe surmaga, keda naised jäävad alatiseks armastama.

Kui ma praegu mõtlen selle peale tõusevad mu ihukarvad püsti. Esimeses peaproovis nentisin ma, et mul on jube kahju selles etenduses ise Leena osa mängida, sest nii ei saa ma seda tükki ise rahulikult publiku seast näha. Nüüd on möödas kolm etendust ning ma võin öelda, et iga etenduse lõpus olin ma emotsionaalselt täiesti selles loos sees. Iga kord, kui Villu ei tulnud enam eluga toime. Iga kord, kui kõlas püssipauk, oli mul klomp kurgus ja värinad käisid üle keha. Ja kui jookseb publiku ette klaasist unud pilguga Anna, kelle keha on siin ja praegu, aga mõte ja hing uitab hoopis teist rada.. ma olin müüdud. Pärast esietendust kuulus mu süda Kõrbojale. Ma ei tea, mida ma oleksin teinud siis, kui oleksin ühes teistega seda eemalt vaatama pidanud. Ma arvan, et ma oleks nutnud ja nutnud ja nutnud. Väike Piripilli-Liisu oleks lihtsalt lahinal krokodilli pisaraid valanud.

Esietendusest, mis toimus meie talus, on tehtud ka video. Sain seda isegi paar päeva tagasi vaadata ja  mu emotsioon oli sama. Naersin ja nutsin ja ehmusin ja üllatusin. Oli päris kummaline vaadata millegi lõpp-produkti, mille tegemisse Sa ise nii palju aega ja energiat ja emotsioone panustanud oled. Muidugi veel kummalisem ja võib öelda isegi, et veidikene ebameeldiv oli iseennast vaadata. Naersin iga kord, kui suu lahti tegin ja kui kaadrist kadusin, mõtlesin välja sada erinevat viisi, kuidas  oleks tegelikult võinud mingeid olukordi lahendada. Vahepeal tekkis ka paar üllatusmomenti, kui kuulsin kedagi teist dialoogi pidamas. Kas tõesti oli etenduses ka selline koht sees? Poleks nagu elu sees varem kuulnudki!

Rõõmusõnumina neile, kes Läsna külateatri esituses "Kõrboja peremeest" sel aastal vaata ei jõudnud tulla, siis oodake aga heaga järgmist suve. Valmistame teile parima hea meelega veel seda rõõmu ning soojendame etenduse üles ja toome jälle teieni.

Lõpetuseks aga mõned minu esietendusel tehtud lemmikpildid Kaisa-Nele poolt. Ja mu väikse armsa sugulase Jaagupi tehtud droonivideo.









Kommentaarid

  1. Mulle väga meeldis see etendus. Sarnaselt Sinule, raamatut ma varem lugenud ei olnud, aga nüüd tahaks küll raamatule ka pilgu peale visata. See etendus tõi minus erinevaid tundeid esile. Eelkõige see, kuidas tollel ajal hinnati talukohta, kodu ja kui hingestatud olid inimsuhted. Minumeelest nüüdisajal on need väärtused palju muutunud.
    Väärt ettevõtmine! :)

    VastaKustuta
  2. Aitäh! Ütlen kiidusõnad ülejäänud trupile ka edasi. Mul on hea meel, et inimestele meie suur töö meeldis. Jah, vanasti olid asjad ikka hoopis teist moodi ja prioriteedid olid paigas - kui seda niimoodi võib öelda. Oli päris tore meie väiksele Villule seletada, et miks meil sellised riided on ja miks selliseid sõnu (manisk, kamassid jne) kasutatakse. Minu arust on oluline tänapäeva lastele ka seda vana aja mentaliteeti seletada.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Mirjam Hunt : "Ma soovin, et inimesed ei oleks Helmete, Trumpide ja MMS'i imeravimi pähe müüvate inimeste poolt nii mõjutatavad."

Pudel jalgevahele!