Harjutamine teeb meistriks, eks?

Ma ei ole kunagi väga suur kokandus-geenius olnud. Kui Angeelika Kang tegi oma esimese koogi 9-aastaselt, siis istusin mina rätsepistes kapi peal ja ajasin endale kahe käega rosinaid suust sisse ja vahtisin, kuidas ema süüa teeb. Ise ei teinud ma midagi. Eks ma maal olles aitasin vanaemal mingeid kooke ja pirukaid teha küll, aga seda ka ainult supilusikaga suhkurt vms tõstes. 
Minu suurimaks hirmuks söögitegemise juures on alati olnud magusad küpsetised. Kuidas seda nüüd öeldagi, mina ja ahi ei ole just kõige paremad sõbrad. Vanasti kõrvetasin ma kõik koogi kas ära või jäid need täitsa tooreks. Ma ei mäleta enam mis paganama kohupiimakooki ma ükskord teha üritasin,  igatahes ahjust välja võttes nägi see välja nagu mingi riisipuder. Kohutav ühesõnaga. 

Õnneks või kahjuks on mul selline töökaaslane, kes olevat aastate eest ka ise küpsetamises mega sakker olnud. Igatahes nüüd on ta väga tubli. Muudkui võtab aga kokaraamatu ette ja kukub aga asju tegema. Kõik tuuletaskud ja särgid-värgid on täitsa kökimöki. Mina muidugi vaatan kõrvalt suu lahti ja mõtlen, et miks mina nii ei oska. Ükspäev ütles ta mulle, et köögikaal on kõige aluseks ja õige kook tuleb välja ainult siis kui koostisosad on ilusti ära kaalutud. Olgu. Mõeldud-tehtud. Ostsin eile oma selle kuu viimase raha eest köögikaalu. Selle köögikaalu juures on kõige naljakam see, et ma olen selle üle niiiii uhke. Terve aeg, kui ma jahu või suhkurt või kakaod kaalusin, oli mul naeratus näol. Imeline ja veel nii tark. Miks mul varem köögikaalu olnud pole? Kuidas ma ilma selleta küll elada sain?! Valetan, üks köögikaal meil tegelikult on, see on selline ENSV-aegne suur oranž Norma köögikaal, mida ma loodan, et keegi teist ikka mäletab ja sellest korraliku nostalgialaksu saab (pildi leiab SIIT). 

Eile võtsin ma siis ennast kätte ja otsustasin, et küpsetan valmis oma elu esimese šokolaadikoogi. Ise  juba kakskümmend ja üks aastat vana ja pole veel ühtegi šokolaadikooki küpsetanud, mis hirmus lugu. Panen teie jaoks siia retsepti ka, sest noh, juhuks, kui teie pole oma elu jooksul jõudnud samuti ühtegi šokokooki küpsetanud. Veel pole hilja!


ŠOKOLAADIKOOK

Kuumuta ahi 180 kraadini. Määri kergelt rasvaga ja vooderda küpsetuspaberiga 20cm (kasutasin 24cm läbimööduga vormi, sobis ka väga hästi) läbimööduga koogivormi põhi ja küljed (olin laisk ja mõtlesin "poh yolo" ja panin küpsetuspaberi ainult põhja).

PÕHI

250 g    väga peent valget suhkrut (kasutasin tuhksuhkurt)
150 g    toasooja võid
1 tl        vaniljeekstrakti (kuna Kadrinas sellest imeasja müügil pole, siis kasutasin vaniljesuhkurt)
2           suurt muna
200g     nisujahu
75 g      magustamata kakaopulbrit
1 tl        küpsetuspulber
1/2 tl     söögisoodat
180 ml  piima

Vahusta või, suhkur ja vanilliessents suuremas kausis mikseriga kreemjaks ja heledaks seguks. Lisa ükshaaval munad. Ära lisa uut enne, kui eelmine on tainasse segunenud. Sõelu teise kaussi jahu, kakao ja küpsetuspulber ning söögisooda. Lisa tainasegusse jahusegu ja piim kahes jaos, jätkake mikserdamist madalal kiirusel. Kalla tainas ettevalmistatud koogivormi.

Küpseta 60-90 minutit (mina ei suutnud uskuda, et üks selline kook nii kaua ahjus peab olema, aga kokkuvõttes sai minu kook valmis täpselt pärast 60min ahjus olemist), kuni sissetorgatud tikk jääb puhtaks. Jäta 10 minutiks vormi jahtuma ning seejärel tõsta jahutusrestile täielikult jahtuma. 

ŠOKOLAADIGLASUUR

90 g      kvaliteetset poolmagusat tumedat šokolaadi
2 sl       piima
30 g      võid
150 g    tuhksuhkurt (mina kasutasin max 50g tuhksuhkurt, sest muidu oleks glasuur liiiiiga magusaks läinud)

Sulata šokolaad vesivannil. Sega aeg-ajalt, kuni šokolaad ja või on sulanud, lisa piim ning sega, et mass oleks ühtlane. Tõsta tulelt ja sega pehme glasuuri saamiseks sisse tuhksuhkur. 

Kata jahtunud kook glasuuriga ja valmis see ongi.


Selline hea tummine kook, sobib ühele õigele šokohoolikule. Minu vend šokolaadi väga ei armasta, seega lubasin tema rõõmuks järgmine kord hoopis banaanikeeksi sidruniglasuuriga teha. Öeldakse ju, et harjutamine teeb meistriks. Kes teab, võib-olla saab minust asjagi!


Milline on Sinu kõige kohutavam äpardus seoses söögitegemisega?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Punastest palsamitest

Kuna tänases Virumaa Teatajas on jälle see teema siis..

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”