KUHU OLED REISINUD 3/30

Seda postitust pean ma alustama lausega - ma ei ole väga reisija. Ma ei tea, kas asi on jäänud lapsepõlves vähese reisimise, raha taha või mugavustsooni taha kinni või hoopis selle, et mulle on geenidega kaasa antud nii vähene soov reisida. Nagu ma ühes hiljutises postituses ka kirjutasin, ei viitsiks ma vist siiski mitte kunagi Austraaliasse minna. Seega.. ei pruugi see tänane postitus väga põnev tulla. Paar aastat tagasi ütles üks mu lugeja, et oleks huvitav näha mu blogis postitust kohtadest, kus ma käinud olen. Loodan, et ta on veel endiselt mu blogi lugeja ning pühendan selle igava postituse talle. 

Kui ma kirjutasin välja, millistes riikides ma käinud olen, siis tundsin hetkeks isegi nagu häbi. Hästi korraks, sest miks mul peaks olema häbi, et ma olen käinud vaid kuues riigis. Mõni ei ole saanud sedagi endale lubada. On mul õigus või mu prioriteedid on paigast ära? Aga, et kus ma siis ikkagi käinud olen? Noh, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa ja Türgi. Saksamaal ja Türgis olen mõlemas kaks korda käinud. Ma arvan, et ma vist ei ole kusagil mujal käinud, vähemalt ma ise ei tea, et oleksin. 

Mul on aga sõbranna, kes on aastas vist rohkem välismaal kui Eestis. Alati kui ma talle kirjutan, siis pean igaks juhuks alustama lausega, et kus Sa nüüd oled. Isegi mu ema küsis ükspäev: "Kas Kristiine on Eestis või välismaal?" Tema kohe on selline reisija ja naudib elu väljaspool Eestit nii hirmsasti, et on mõelnud kodumaalt ära minemise peale. Mina olen selle jaoks liiga memmekas kodumaa suhtes. 

Kui aga rääkida kohtadest, kus ma käinud olen, siis olin kunagi koolis näiteks väga õnnetu, kui ühes projektis osaledes Saksamaale minna sain. Saksamaa? Mõttetu koht, mõtlesin mina. Mõttetu sellesmõttes, et see tundus mulle siin samas olevat. Et Saksamaale minna on sama nagu Soome. Loll pea on ihu nuhtlus. Tegelikult on mul Saksas oleku ajast 50% korda läinud aeg. Seda siis teine kord seal olles. Esimene oli natukene nagu läbikukkumine, kui mu projektikaaslasest host aka "kassnaine" peast väheke omamoodi oli. Teine kord armusin ma aga ühte prantslasesse ja sakslasesse korraga. Loll süda on ihu nuhtlus. Teisel korral tulime kõik Saksamaalt korraliku töinamisega ära. Saksamaa pole ü l d s e Soome!

Türgis olen ma käinud kaks korda tänu tantsurühmale Cadencia, kellega me seal 2009 ja 2011 esinemas käisime. Need reisid on olnud mu absoluutsed lemmikud, sest ma olin seal inimestega, kes on mulle väga kallid ning me tegime asja, mis tõi naeratuse näole nii meile kui ka vaatajatele. Praegu mõtlen küll, et olen jube õnnelik inimene, et olen saanud kahel korral imeliste inimestega, imelisel maal käia.

Soome ja Rootsi on aga eestlase jaoks vist sellised "ah, käin korra Pärnus ja Viljandis ära" kohad. Läti ja Leedu enam vähem ka. Küll aga Läti ja Leedu reis aastaid tagasi meeldis mulle ka väga-väga. Siis käisime Tarva fännidega nende mängusdele kaasaelamas. See oli mõnus väike reisikene, kus sai hääled ära karjutud ja trummid peaaegu katki pekstud. Hoopis teine seltskond, aga sellegipoolest maru vinge!

Rohkem polegi midagi rääkida. 

Ma tean, et mu väikevend, kes tegelikult enam nii väike ka pole, on väga kurb, et meie perekond pole selline, kes käivad aastas korra perepuhkusel. Meie, lastena, ei teagi, mis tunne see on oma vanematega, siinkohal oleks tegelikult paslik välja tuua ainult ema, kuskil palmide all puhata või muud sellist toredat koos võõral maal teha. Mu ema ise on paljudes kohtades käinud, põhiliselt vist tööreisidel, kui neid nii saab nimetada. Ma ei saa seda talle ka pahaks panna ja ega ma ei panegi. Tore, las käib ja näeb maailma. Samas aga mu vend on ristivastupidi. Eks pubekaeas ongi raske, kui teised saavad ja käivad igal pool. Vahest ma sooviksin, et ma oleksin hästi rikas ja et ma saaks oma venna iga aasta kuhugi reisima viia. Isegi kui see pole kõige tähtsam asi maailmas, siis ma tean, et talle on see oluline (hakkasin praegu nutma, jommaijooooo!).

Kokkuvõttes. Kui mulle pakutakse võimalust minna kuskile, kus ma käinud pole, siis ma ehk isegi läheks. Kuigi praegu on see raske, aga ma tean, et iial ei tohi iial öelda. Vahel lihtsalt elu üllatab!

Kommentaarid

  1. Ma olen veelgi viletsam reisija kui Sina. Soojale maale polegi saanud veel kunagi. Käinud olen samuti Soomes, Rootsis,Lätis ja Saksamaal kaks korda, viimastki tänu sellele, et mul elab vend seal. Leedust ja Poolast olen vaid läbi sõitnud. Selle eest me käime perega mõned korrad aastas kuskil spas puhkamas, mis mulle väga meeldib :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina unistan kogu aeg kuhugi spasse puhkama minekust. Olen seda väiksena vaid paar korda sõbranna perega teinud. Aga kuidagi kunagi ei saa ennast sellele lainele, et nüüd võtaks kätte ja läheks, aga eks ma veel jõuan!

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Jõuludeni on jäänud 62 päeva

Pudel jalgevahele!