Teisipäev : Käsitööring

Nagu ma ka eile teile ütlesin, siis otsisin endale selleks väljakutseks võimalikult lähedal asuvad ja erinevat energiat minimaalselt kulutavad tegevused/asjad/kohad. Tänu sellele saigi minu tänaseks valitud uueks ülesandeks minna rahvamajas tegutsevate usinate naiste käsitööringi. Nagu ma ei ole ahju ja küpsetamisega väga suur sõber, siis ei ole ma seda ka käsitööga. Viimasel ajal on paar korda ette tulnud, et võtan vardad kätte ja koon midagi, tavaliselt mõne mütsi, sest neid on hea ringiratast kududa, ei pea mingeid kanna ja pöidla kohtasid aretama hakkama. Samas olen ma selline inimene, kes vahepeal tööd üles ei võta, kui midagi ei meeldi või sai silmuseid vähe kootud, sest ma vihkan nende uuesti üles korjamist. Koon oma mütsi valmis ning siis vaatan, kas saab sellest asja või jätan kapinurka tolmu koguma seniks, kuni mul seda lõnga millekski muuks tarvis läheb. 

Täna läksin aga kindla teadmisega käsitööring. Teadmisega, et hakkan villa kraasima. Olen seda küll kunagi maal naabrinaise juures varem teinud, aga käsitsi. See tähendas kaks korda käsikraasiga tõmbamist ning siis hakkasin juba millegi muuga tegelemist. Täna seisis minu ees aga masinakene, mida pidi ainult natukene väntama ja juba hakkaski villaloor tekkima. 

Kraasimise eesmärk on villakiud üksteisest eraldada ja need kiud üksteise suhtes paralleelseks suunata. Kraasimise käigus eemalduvad pusad ja praht. Kraasimise tulemusena saadakse ühtlane villaloor, mida saab kasutada viltimiseks või nagu mina tegin - lõngaks. Kraasitud villaloor jagatakse heideks, millest valmistatakse erinevatel võimalustel lõng. Mina kasutasin selle jaoks kedervart, järgmine kord pidin saama ka vokki proovida. Olen sedagi vaid korra, mitu-mitu aastat tagasi, vanaema juures niisama käima lükanud ja siis jalaga aga hoogu andnud. 

Minu tehtud lõng valmis lambavilla ja koerakarva segust. Väga mõnusalt pehme ja efektne lõng tuli. Alguses ei saanud ma kuidagi üldse kedervarrega sõbraks. Villaheie ei tahtnud üldse jooksma hakata või siis kui hakkas jooksma, jooksis nii kiirest, et mina ei jõudnud ega julenud oma käsi vastavas tempos liigutada. Nagu öeldakse, siis harjutamine teeb meistriks ja lõpuks tuli see mul õnneks välja. Pole midagi salata, mulle hakkas see väga meeldima. Nii palju hakkas kohe meeldima, et otsustasin  päriselt ka käsitööringiga liituda. Nemad seda küll veel ei tea, aga eks ma siis järgmine kord üllatan neid ja ütlen! Homme lähen igatahes uuesti üles tuppa ja lõpetan oma pooleli jäänud töö ära, et siis juba uusi asju selles valdkonnas õppima hakata. Kes teab, äkki õpin tulevikus ka iseseisvalt kanna ja kinnaste kudumise ära! Kokkuvõttes - tänane minu jaoks uus olukord oli miljon korda toredam kui eilne. Nautisin seda sajaga! 





Kommentaarid

  1. Väga huvitav ettevõtmine, käiksin ise ka kui selleks rohkem aega leiaksin ja lähemal asuks. Aga Sa tule ka ise teinekord oma emaga kaasa Läsnale meiega meisterdama, ehkki ka Kadrinas vist hakkab nüüd Mari Riina koolitusi tegema kui ma ei eksi? Meil on Läsnal mõnus väike seltskond ja hubane olemine :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja, ma olen ise väga rõõmus! Pidin viimane kord kindaid tegema tulema, aga siis tuli mingi tööasi ette. Ma olen aru saanud, et teil on seal vist juba kindel arv inimesi olemas, kellega Mari on võimeline tegutsema. Ja eelmisest kuust hakkas ta meil rahvamajas ka loomeringi juhendama, vahe on neil selles, et koolitusel maksad oma summa ära, saad asjad ja teed, meil loomeringis peaksid ikkagi omade asjadega tulema. Ma pole veel kordagi Mari Riina loomeringi jõudnud, aga küll kunagi ka sinna jõuan!

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Pudel jalgevahele!

Jõuludeni on jäänud 62 päeva