Jaanus Reisner : "Inimene peab alati otsima, sellest ei tohi ta kunagi väsida."

Jaanus (46) on Kadrina vallavolikogu esimees, Kadrina kultuurikomisjoni liige, Kadrina koguduse juhatuse esimees. Aastast 1997 on ta ka Kolu mõisa usin peremees. Kaitseliitlane. Endine Isamaaliidu välissekretär ja Mart Laari sõber. Ehitab linnumajasid, muretseb Kadrina ajaloolise keskuse pärast (ning püüab seda hoida ja korrastada nii palju kui suudab), fännab lugemist ja naudib klassikalist muusikat. Unistab, et kord mängitakse tema istutatud kirsiaias Tšehhovi sellenimelist näidendit. Mees, kes teeb ja jõuab! 


Oled Sa ennast saja protsendiliselt leidnud?
See vist kõlaks liiga lõpetavalt, ma pigem tahaks seni ikka uskuda, et on veel paljut, mida ma leidnud pole. Et otsimisrõõm ikka alles oleks.

Mida ütled inimesele, kes ennast veel otsib?
Et sõna "veel" ses küsimuses on vales kohas. Moodustaks hoopis küsimuse sedasi - mida VEEL ütelda inimesele, kes ennast otsib? Ja siis vastaks sellele nii: eneseleidmise kaunis hetk saabub just täpselt siis, kui selliselt formuleeritud küsimus päevakorrast maha võetud saab. Sest inimene peab alati otsima, sellest ei tohi ta kunagi väsida. 

Kui Sa veel laps olid, millest Sa unistasid?
Ma lugesin lapsena palju, ja minu eriliseks lemmikuks oli raamatusari "Seiklusjutte maalt ja merelt", olen need kõik kunagi läbi lugenud ja mõned - näiteks Musketärid, lausa mitu korda. Kui seda nüüd tagantjärgi vaadata, siis polegi väga üllatav, et minu kõige suuremaks unistuseks oli toona kõiki neid kirjeldatud kohti kunagi tegelikult näha. Louvre, Versailles või Buckinghami palee ja kõik need kohad ja kauged maad läbi uurida. Ent see oli nõukogude süsteemis sama ilmvõimatu, kui inimlikult ebaõiglane. Vabadus liikuda on ju üks põhilisi inimõigusi, ent me olime sellest väga jõhkral moel äralõigatud. Ses mõttes on meil täna võrrelduna toonasega ikka väga vedanud. Aga kuna ma olin juba lapsena positiivses mõttes väga kangekaelne, oli mul muidugi ka üsna selge plaan läbi mõeldud, kuidas nõukogude võimu kiuste maailma näha - ma nimelt tahtsin hakata kaugsõidu meremeheks. See plaan jäi küll teostumata, ent ma olen siiski päris palju mööda ilma reisinud ning elanud ka teistes riikides. Ja avastanud, et Eestist ei ole paremat kohta, kus elada. Täpsemini väljendudes Põhja-Eestist, ja veel täpsemini Kadrinast. 

Millest Sa praegu unistad?
See pole ühe konkreetse mõistega väga lihtsalt kirjeldatav. Ja kindlasti ongi nii parem, sest pigem on unistused ikkagi palett erinevate võimalustega, mida elus teostada. Ent kui püüda midagi täpsemalt kirjeldada, siis ma väga tahaks, et meie inimesed, siinsamas Kadrinas, mõtestaks rohkem endale lahti selle paiga väärtust ja suudaks hinnata seda, mis siin tegelikult juba sajanditega meie eelkäiate poolt loodud on. See on mujal ilmas toimuva segaduse taustal väga eristuv. Võiks seega koos unistada, et me kõik oskaksime seda rohkem väärtustada. 

Mis Sind elus inspireerib?
Võimalus midagi paremaks muuta. Näiteks Kolu mõisa ja pargi taastamine on olnud mulle väga inspireeriv, täpsemalt see tunne, et mingi eesmärgipärane tegevus taastab uuesti lootuse ja korra. See võib kõlada pateetiliselt, ent tegelikult on sellel väga reaalne väljund. Näiteks see, et meie kunagi lootusetuna tundunud külas on inimesed oma maju korda tegemas ja uuesti sinna elama asunud. Või näiteks nende inimeste tunnustus, kes sel suvel taaskord Kolu kooli kokkutulekul osalesid. Sellel on väga sisuline tähendus mulle.

Kes Sind inspireerib?
Kõik inimesed, kes selmet viriseda midagi ette võtavad ja ära teevad. Neid inimesi pole kunagi liiga palju, ja see paneb neile mõistagi suure koormuse. Vahest ka suurema, kui nad päriselt suudavad kanda. Ent ometi, ilma nendeta ei muutuks me ümber midagi paremaks. 

Mis on kõige ilusam asi Su elus?
Asju, ka ilusaid, olen üritanud vältida. Nendega on alati liiga palju tegemist, eriti ilusate asjadega. Aga mulle meeldib koguda emotsioone. Need ei võta palju ruumi ja erinevalt asjadest ei ole neil omadust ära kaduda. Ja neid saab alati lihtsalt endaga kaasa võtta. Mõni rahulik suvehommik verandal võib tunduda sel hetkel just kõige ilusam asi elus, ja ju ta seda siis ongi.

Kas Sind vahepeal mossipisik nõelab? Mida teed?
Inimese elukaare kestuseks on heade asjaolude kokkulangemisel umbes paarkümmend tuhat ööpäeva. Mulle tundub, et oleks väga lühinägelik neid päevi mossitamisele raisata. Muidugi kõlab see ebainimlikult ratsionaalselt. Ent kui me vähemasti püüaks igas oma päevas leida rõõmu, saaksime paljut enda ümber paremaks muuta. Mossitamisel on tõesti selline nakkuslik omadus, see kipub ühelt inimeselt teisele edasi kanduma. Samas, kui me otsustaks selle epideemiaga midagi ette võtta, siis alustada saab ainult iseendast ja oma lähedastest. Kui mulle vahest tundub, et miski ei õnnestu, siis tõeliselt toetav on näiteks hästi komponeeritud klassikaline muusika. Bachi, Beethovenit või Brahmsi kuulates pole võimalik mossitada. Saksa ratsionaalsusel on oma sügavad juured, ja kontrapunkt pole selles ilmselt mitte vähetähtis tegija. 

Mis hetk Sind elus kõige rohkem muutnud on?
Vast kõige enam see hetk, oma isa matustel, kui ma sain tegelikult aru, milline kaotus on lähedase inimese lahkumine. Olin siis 8-aastane. Teisalt sundis see mind ennast kokku võtma ja paljudele asjadele elus väga varakult teisti vaatama.

Kui saaksid maailmas midagi muuta, mis see oleks?
Me kõik saame maailmas midagi muuta. Muutmine ei pea tähendama midagi üleloomulikku, mis paneks meid ainult oma võimete piiratust tunnistama. Muuta võib ka lihtsaid ja jõukohaseid asju, millest maailm me ümber kohe paremaks muutub. Võib näiteks oma sahtli korda teha, ja kohe on asjad maailmas natuke paremini. Või vanaemal akna puhtaks pesta, ilm paistab kohe klaarim. Suured muutused algavad teadmisest, et inimene tegelikult ise midagi muuta suudab. Ja kui nüüd püüda sellele küsimusele täpselt vastata, siis võikski esmalt muuta inimeste hoiakuid. Et oleks vähem virisemist ja rohkem julgust oma elus asju muuta.

Lemmikquote, miks?
Quam iucundum et suave est sedere in solitudine et tacere et loqui cum Deo!
See võtab lihtsalt ja selgelt kokku väga olulise. Sõnaga selle, mida Arvo Pärt suudab muusikaga.

pilt Virumaa Teatajast

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Mirjam Hunt : "Ma soovin, et inimesed ei oleks Helmete, Trumpide ja MMS'i imeravimi pähe müüvate inimeste poolt nii mõjutatavad."

Pudel jalgevahele!