Jõulud vol 4: Päkapikk Pai

Andke mulle andeks, aga mul on selline karvane tunne, et kuni jõuludeni ja veel mõni päev pärast seda, saate te ainult jõuluteemalisi postitusi lugeda. Vahepeale eksivad ära ka veel mõned intervjuu neljapäevad, mida ma aasta lõpuni plaaninud olen. Kuna vastukaja on tore olnud, siis ehk muudan formaati ja lähen uuel aastal millegi taolisega edasi, aga eks seda ole näha juba siis.

Täna räägin ma päkapikkudest. Kuna ma olen päris pikka aega olnud juba suur tüdruk, siis seetõttu ei käi mul päkapikke juba pikalt. Aga nüüd! Sel aastal on mul juba paar korda päkapikud sussi sisse šokolaade ära peitnud! Tublid päkapikud. Ühel päeval juhtus aga selline imelik asi, et tööl olles ilmus mu arvuti taha väike kokkukeeratud paberirull. Paberil seisis:

"Kallis Lisete!
Mina olen päkapikk MPai. 
Sina oled olnud väga tubli tüdruk! Sa isegi ei mossita enam nii palju. See on mu lemmik! 
Mul on Sulle pisike seiklus!
Otsi üles lk 45.
Seal on minu sõbrad piparkoogimehikesed. Nad aitavad Sind edasi!"

Tundsin ennast taas nagu 5-aastane. Esiti olin väga segaduses, et mis lehekülg 45, mis raamat, mis piparkoogimehikesed. Ma ei saanud midagi aru. Helena ei aidanud mind ka, sest tema ei teadnud  asjast loomulikult midagi. Ütles ainult, et vaata lihtsalt kõik raamatud läbi. Minu selja taga olevas vitriinkapis on päris mitu kokaraamatut. Esimene, kõige paksem, mille ma pihku haarasin, samal ajal mõmisedes, et mina küll ei mäleta, et seal piparkoogimehikesed oleks olnud, oligi see õige! Seal vahel oli uus kiri!

"Tsau Lisete!
Ma olen küll poolik, aga Pai teeb mind jälle terveks. 
Glasuuriga. 
Selle sisse käib palju suhkrut. See on mu lemmik!
Palun otsi üles suhkrupakk.
Suhkruterapoisid raudselt aitavad Sind edasi!
PS: Jäta Sina mind ikka terveks. Söö tähekesi või südamekesi.
XOXO"

Mind ajas see peitusemäng päkapikuga nii naerma. Mul oli nii lõbus! Kohe piilusin meie magusakappi, kus oli minu suhkrupakk. Seal ei olnud kirja. Läksin siis jooksuga kööki, et sealsest kapist kõik suhkrupakid välja otsida. Esimeses ei olnud, küll aga teises! 

"Hei, Setekas!
Pole Sind ammu näinud... vist.
Kas tead, kuidas me siia saime?
Uhke veloga.
Kui meil oleks jalad, väntaks teine kord ehk isegi.
Paraku peame korvis sõitmisega leppima. See on ka tegelikult lahe.
Lillede keskel ja puha. 
Piilu ka sinna!"

Helena tõi enne talve oma imeilusa jalgratta rahvamajja puhkama. See seisab hetkel garderoobis, kuhu ma siis ka kiiresti jooksu panin. Garderoobis ootas mind ratas, mille korvist leidsin ma järjekordse uue kirja.

"Tere, armas Lisete!
Oled nii ilus!
Hea meel, et meie juurde sattusid!
Me teame ühte üllatust!
Üllatused on meie lemmikud!
On üks koht, kus peaksid märksa rohkem aega veetma!
Oled sinna loodud.
Näitle & laula veel rohkem!
Silka nii, et tulipunased juuksed lehvivad!"

Olin hetkeks väga segaduses. Kuhu ma loodud olen? Okei, näitle ja laula.. noh, seda tehakse ju laval. Lava! Ma pean lavale minema! Selle aja peale tuli kontorist ka Helena saali seda saali vaatama. Mina seisin laval ja silmasin end ümbritsevat. Ning enda nimega paberi ma leidsingi!

"Jälle Sina!
Nii vahva!
Siin jälle mina. MPai.
Oled nii tubli, et siia jõudsid!
Kuskil siin on Sulle pisike üllatus. Noh... peaaegu üllatus :)
Ole pai (Hihihi. Nagu mina) ja tee ikka seda, mis rõõmu pakub.
Tee poistele ikka musi ka (Eriti sellele ühele. Sellele ilusale.)
Loen Su blogi ka. Jõuluvana andis meile kõigile läptopid. Nii lahe! 
Sa oled tubli & saad sellega hakkama!
Varsti oled raudselt juhataja.
Mine headust jagama!
Su sees on seda nii palju!
Musid. Kallid. Paid! 
Jälle mina!"

Õnneks andis siis Helena mulle pisikese vihje, et ma pean lavakaardinad lahti tegema ja täitsa lava peale vaatama. Keset lava seisab meil klaver, millel on I advendi kontserdist kingipakikesed peal. Ühe kingipaki all oli ka minu üllatus. Päkapikk Pai oli mulle toonud KOLM pildiraami, mida mina tegelikult ainult ühte tahtsin. On ikka suslik!


Igatahes, minul oli nii lõbus! Leian, et igas täiskasvanus on killukene last. Mõnes rohkem, mõnes vähem, aga on! Teie, armsad lugejad, tehke ka selliseid asju ka oma lähedastele. See tähendab, kõik armsad päkapikud, ärge viige lihtsalt magusat sussi sisse, tehke asi ikka huvitavaks!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Mirjam Hunt : "Ma soovin, et inimesed ei oleks Helmete, Trumpide ja MMS'i imeravimi pähe müüvate inimeste poolt nii mõjutatavad."

Pudel jalgevahele!