Kuidas asjad tegelikult käivad?

Kui juba kaks blogijat (Lilli ja Mallukas) on selleteemalise postituse teinud, siis teen mina kah. Minu arust on see nii tore mõte. Mis mõte? See, et rääkida oma piltide tegelikust taustast, kuidas üks või teine meelega paigutatud on jne. Ma olen ennast väga tihti leidnud mõtlemast, et kuidas inimesed teatud pilte teevad. Kui kaks inimest on voodis, siis kes küll see kolmas pildistaja oli ja muud sellist, teate küll! Mõtlesin, toon välja mõned enda Intagrammi pildid ning räägin veidi kuidas ning miks need tehtud on.


Ühel päeval oli Zepe rahvamajas minu hoida. Ta on muidu selline hästi aktiivne ja jookseb kogu aeg ringi, mis Sa muud veidi üle kolme kuusest kutsikast tahad. Vahest harva väsib ta ära ka ja on siis maailma kõige armsam sülebeebi. Rahvamajas olles meeldib talle laua või aknalaua peal olla. Nii oli ka too päev, kui Zepe ennast minu jala najale püsti ajas ning märku andis, et nüüd on aeg laua peale tulla. Tavaliselt tatsab ta siis laual edasi-tagasi ringi või siis üritab pliiatsitopsist pliiatseid varastada. Kuna Zepe ja ta pere on hirmus tublid koertekoolis käiad, pole õnneks Zepsile tundmatu väljendid "istu", "lama", "paigal" jne. Seega see konkreetne pilt õnnestus ainult tänu sellele, et ta minu sõna kuulas ja "lama" käskluse peale seda ka tegi. 


Antud pilt on tehtud päev pärast sõbrapäeva kui ma mõtlesin, et ostan endale oma lemmiklilli ja toon sellega koju killukese kevadet. Ma käisin selle jaoks isegi ema juurest enda vaase toomas - muidugi ei jäänud vaasi pildi peal näha.. Kõige parempoolne poolik tulp oli otsast veidi kole, see jäi noh nii pooljuhuslikult pildilt ka välja. 


Need pildid on mu lemmikud. Mina ja mu parim sõber. Tegelikult on see juba novembrikuune pilt sellest seeriast, mis Tallinnas Heleene juures tehtud sai. Leenul on magamistoa seinas mingid imelikud väikesed augud, kuhu saab pildiraami seisma panna või romantika tegemiseks küünlaid panna jne. Meie panime sinna telefoni. Lisaks, mulle meeldib Leenu telefoniga alati hirmus palju pilte teha, sest siis on Instagrammi jälle tükk aega midagi panna. Ma arvan, et Leenu läks oma veinipokaali täitma, et ma üksinda pildile sain.


Ma arvan, et kõik minu lähedased ilmselgelt teavad, et pooled minu selfied on tehtud telefoni asemel arvutiga. Imestada pole siin väga midagi. Mu arvuti kaamera on selliste piltide jaoks lihtsalt palju parem kui seda on mu telefoni esikaamera, samuti ei kaalu mu arvuti mitte tuhkagi, seega pole probleemi sellega mööda kodu ringi joosta ja sobivad kohta pildistamiseks otsida. Selle pildi jaoks leidsin õige kohe keset esikut ja nii see pilt siis kähku enne teatrisse minekut tehtud saigi.


Sööki ma väga ei pildista. Küll aga kui Helena mulle esimest korda mu uude koju leiba küpsetas, pidin sellest pilti tegema küll. Lõikelaud on tegelikult kala-kujuline, jätsin saba pildilt välja, see poleks vast sobinud ja mahtunud kah. Selle lillekese jätsid mulle korteri lahked omanikud. Küll tuleb tõdeda, et oli teine nõnda väetis seisus, et enne pildi tegemist noppisin ma ta täitsa surnud õied küljest. Vasakult paistev korv on meelega vaid natukene paistma jäetud, arvatavasti oli seal sees mõni mädanenud tomat või hallitanud sidrun. Võin ka eksida. Aa. Ja lauakate, mis täpselt lillealuse alla jääb, sellel on plekk. Ilmselgelt.


Eelmise suve kõige rajum pill. Mina sõitsin sellega umbes täpselt 2-3 korda. Rohkem ei tahtnud. Oma lemmikpüksid suutsin ma ka seda masinat käima pannes katki teha. Selle fotoseeria autoriks on mu vend, kes vihkab minu pildistamist, sest ma pole kunagi millegagi rahul. Me tegime kindlasti mingi 10+ pilti selle masinaga. Sel konkreetsel pildil olen ma suutnud oma püksid juba katki teha, seda õnneks te ei näe. "Rihard, tee selliseid pilte ka, kus ma kaamerasse ei vaata.."


Veel natukene Instas ringi vaadates leidsin ma selle toreda rebastega pildi. Tahtsin hirmsasti panna oma uuest ostust pildi ülesse, aga mul oli üks probleem. Mul puudus (puudub siiani, seega kui keegi teab, kust saaab maailma kõige mõnusama, siis anna teada!) valge triiksärk, mille kraele see sobinud oleks. Sellepärast läksingi oma väikevenna riidekappi ning võtsin tema särgi. Hea, et varrukaid näha pole, need on mega lühikesed. Samuti võite kindlad olla, et need nööbid, mis pildile jäid, on ainukesed kinnised nööbid sellel pluusil. Sest pärast pildi tegemist viskasin ma selga arvatavasti mingi maika ja kampsuni ning läksin tööle. Aitäh, Riks, mega hea särk oli!


Mingil hetkel olin ma ülimalt sillas sellistest rätikutest, mida saab peas kanda nii nagu ma seda siin pildil kannan. Üleüldse tundus see päev nii hea päev olevat, et läks venna tuppa, et pilti teha - tal parem valgus toas. Arvutiga, muide! Pärast alles avastasin, et mul on seljas Eviani beebi pluus.. Aga kui Sa ei tea, siis ei saa aru.. Hah!


Kui kedagi huvitab veel kuidas üks või teine pilt tehtud on, siis küsige aga julgesti. Mul on ka palju selliseid pilte, kus teen ennast ilusaks, klõpsan mõned pildid, võtan meigi maha ja lähen magama. Instagram on ikka tore, eks!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Pudel jalgevahele!

Mirjam Hunt : "Ma soovin, et inimesed ei oleks Helmete, Trumpide ja MMS'i imeravimi pähe müüvate inimeste poolt nii mõjutatavad."