"Minu ema ongi Aasta Ema!"

Ma mõtlesin, et ma ei ütle selle teema kohta mitte ühtegi sõna, sest seda kõike on kõikjal juba liiga palju. Asun kohe asja kallale, sest sissejuhatust see teema ei vaja. Mind hämmastas, et Eesti Naisliidu juht Siiri Oviir julges üldse selliste väljaütlemistega avalikuse ette tulla. TV3'le antud intervjuus ütles ta, et tuleme kokku ja räägime, mitte ärme loo koheselt mingeid alternatiivseid konkursse. Ausalt? Kui juba Eesti Naisliidu juht teeb ühed kindlad naised nii maha, siis miks peaks üldse keegi tahtma "kokku tulla" ja "rääkida". Nägin Instagrammis kellegi kommentaari, kus tõstetati teema alustamaks petitsiooni Siiri Oviiri juhi kohalt tagasi astumiseks. Mina annaksin igatahes allkirja.

Ma tegelikult ei taha sellel teemal väga pikalt peatuda, sest see on mu jaoks lihtsalt nii ajuvaba, et keegi üldse suudab oma peaga välja mõelda selle, et üksikema, vabaabielus ema jne. ei sobi Aasta Emaks.

Tsiteerides Siiri Oviiri: "Ema tahab luua oma lapsele parimad tingimused, me ei räägi alkohoolikutest ega vägivaldsetest meestest, need ei ole siiski meie ühiskonnas enamuses. Ja laps vajab nii ema kui isa." Tore. Aga kas alkohoolikust mehe naine ei või olla aasta ema? Või kas vägivaldsest suhtest välja saanud naine ei või olla aasta ema? Imeline, et need ei ole meie ühiskonnas enamuses, aga see ei muuda asja. Ma tean, et ma lähen nüüd hirmus isiklikuks ning kunagi ehk kahetsen seda, aga mina arvan, et isegi siis kui mees on sitt, võib naine olla oma lapsele Aasta Ema. 

Ma olen 22-aastane ja alates sellest hetkest, mil ma oma elu üpriski detailselt mäletama hakkan, võin ma öelda, et .. jah, ma oleksin kõvasti etem inimene, kui ma oleksin üles kasvanud üksikema käe all. Aga kas see teeks temast siis halvema ema, et temale toda tiitlit mitte anda? Ma mõtlen, et siin ei ole tegu  üdini alkohooliku või vägivaldse suhtega (tõsi, natukene üht, natukene teist), aga kui mees on sitt, siis mida teha? Olla koos inimesega, kes on halb, sest OH JESS, AINULT NII OLEN AASTA EMA?! Või olla üksi ja ehk läbi raskuste rokkida täiega?

"Isa tuge ja abi on vaja kogu aeg," ütles ta. See ajab mind naerma, väga. Ma ei salga, et tänu oma lapsepõlvele ja täiskasvanud elu algusele ei otsi ma oma suhtlusringkonna meestes seda .. isakuju. Ma teen seda niimoodi, et ma ei pane ise tähelegi. Siinkohal toon välja jälle selle, et kui mees on sitt, siis ei ole lapsel seda tuge ja abi mitte kusagilt mujalt võtta kui emalt. Mistõttu tundub mulle veel absurdsem ütlemine, et üksikema ei saa olla Aasta Ema. 

Kui ma esimest korda kuulsin, et üles on kerkinud mingi teema, et üksikema ei kõlba aasta emaks, siis ma mõtlesin - tule taevas appi. Kui üldse keegi peaks aasta ema olema, siis naine, kes on iseseisvalt üles kasvatanud tublid lapsed. Ma mõtlen, et kui Sul on tubli mees, siis on pool koormat tema kanda.. aasta pere, näiteks. 

Kunagi ütles üks mu sõbranna, et tema ei näe enda kõrval meest, kui ta peaks kord lapse saama. Kas ma peaksin ta juba eos aasta ema kandidaadi kohalt maha kandma? Ei. 
Aga mina ise? Teate, mina ei tea, mis saab minust siis, kui ma "suureks" saan ning oleks aeg oma "pere" luua. Kaldun arvama, et mina ja mu pere võibki olla mina ja laps. Ja katsuge te siis mulle öelda, et ma pole aasta ema..

Lõpetuseks. Ma usun, et kõik, kes seda siin praegu loevad, on minuga ühel nõul: "Minu ema ongi Aasta Ema!". Nii ongi. Ja käigu see Siiri Oviir ning "Aasta ema" tiitel kus-see-ja-teine. 

Ps! Ja Sina, kes Sul on lapsed - Nende jaoks oledki just Sina Aasta Ema! Ja nii lihtne see ongi! 
Pai.

"Emaaaaa, Sa ei tohiii räääääkida, kui pilti tehakse!!"

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

“Some day people will ask me what is the key to my success... and I will simply say, "good Karma.”

Jõuludeni on jäänud 62 päeva

Pudel jalgevahele!